|
||||
Nr 6 (1083) Neljapäev, 7. veebruar 2013 |
||||
|
Arhiiv |
Toimetaja veerg
Viimastel päevadel on mitmel põhjusel tulnud (taas) avalikkuse tähelepanu keskmesse iga õige eestlase (Andrus Kivirähki väljend) jaoks vägagi valulised küsimused, mis seonduvad meie väikese rahva ja tema keele säilimise väljavaadetega. Ilmselt polegi pelk juhus, et nende teemade seekordne esiletulek on seotud Keskerakonna (eesti keelt vabalt valdava, aga samas täiesti venemeelse) poliitiku Yana Toomi intervjuuga ajakirjale Russki Reportjor. On ju Y. Toom nii Tallinna abilinnapeana kui ka Riigikogu liikmena üritanud astuda samme selleks, et pidurdada-takistada eestikeelse õppe sisseviimist vene õppekeelega gümnaasiumidesse. Abilinnapeana tegutses Y. Toom aktiivselt selles suunas, et eestikeelsele õppele ülemineku poolt juba sisuliselt otsustanud koolijuhid muudaksid oma seisukohta ja hakkaksid eestikeelse õppe vastu tegutsema. Ja nii pole põrmugi imeks panna, et Y. Toom on nüüd jällegi leidnud võimaluse oma eestivastasust avalikult ilmutada – see teema on sel isikul ilmselt pakitsevalt hinge peal. Nüüd siis ütles Y. Toom otsesõnu, et eesti keel olevat väljasurev keel ning eestlased väljasurev rahvas. Paraku on tal oma sõnade n-ö illustreerimiseks tuua kõnekaid arvnäiteid tegelikkusest Eestis: sündimus on viimastel aastatel langenud 12 000 lapseni aastas ning igal aastal lahkub riigist 5000 kodanikku. Paar päeva enne Y. Toomi lausungite avalikkuse ette jõudmist toimus meditsiinidoktor Jaak Uibu eestvõttel tegutseva Toompea haridusseminari järjekordne koosolek, kus olid pädevate teadusemeeste ning kogenud poliitikute osavõtul arutluse all just needsamad probleemid, mis sisaldusid Y. Toomi äsjastes seisukohavõttudes. Nimelt: eesti rahva püsimajäämine. Paraku pole Eesti valitseverakondade sotsiaalpoliitikas kuigi palju seesugust, mille otsene eesmärk oleks varandusliku kihistumise leevendamine, sündimusele kaasaaitamine ja sotsiaalse turvalisuse tõhustamine. Prof Ülo Vooglaid rõhutas, et Eestis pole perekondadel kindlustunnet – viimane on aga (inimeste) rahvastikukäitumise tähtis tegur. Rahvusvahelise tervishoiuorganisatsiooni seisukohalt on tervis vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisund. Aga meil on 40 000 noort tööta, 60 000 last kannatab alatoitluse all… Sotsiaalsest heaolust pole seega mõtet unistadagi. Õigusteaduste doktori Ando Lepsi sõnul on meie madala iibe üks põhjusi ikkagi vaesus. Aga isegi suured diktaatorid on pööranud vägagi palju tähelepanu sellele, et leevendada riigis vaesust, luua töökohti. Haridusseminaril oli kõne all seegi, et eesti rahva ja kultuuri kestmajäämise ja rahva tuleviku kindlustamise nõue tuleks senisest selgemini kirjutada põhiseaduse sätetesse. Samuti oldi kindlal arvamusel, et Riigikogus on lausa hädavajalik moodustada arvukate teiste komisjonide kõrvale ka tegus alatine komisjon, mis hakkaks välja töötama tõhusaid meetmeid eesti rahva ning tema keele ja kultuuri kestlikkuse tagamiseks. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||