|
||||
Nr 3 (1080) Neljapäev, 17. jaanuar 2013 |
||||
|
Arhiiv |
Toimetaja veerg
Neljapäeval helistas toimetusse presidendi pressinõunik Toomas Sildam. Ta päris, miks ma kirjutasin äsjases Videvikus (“Kasutu poliitteater”, 10.01.), nagu ei leiaks president oma normaaltööajal üldse aega pensionäridega seonduvate seisukohtade võtmiseks ja oma sellekohaste mõtete avaldamiseks. Et tema polevat mitte midagi seesugust öelnud. Tõsi küll, otsesõnu Toomas Sildam mulle seda ei öelnud, aga kaude küll – sest kui ta vastas mulle detsembrikuu alguses esitatud intervjuupalve peale, et president ilmselt näpistab mõnest õhtutunnist veidi aega Videviku küsimustele vastamiseks, siis mida nendest sõnadest tegelikult peale otseöeldu ikkagi järeldada? Eks ikka seda, et normaaltööajal ta seda ei tee. Selle peale väitis lugupeetav nõunik, et ma olevat oma intervjuupalve esitanud sedavõrd hilja, et 20. detsembril ilmuvaks aastalõpunumbriks polevat presidendikantseleil olnud enam võimalik sellele vastata. Aga selle lausungi peale vastasin nõunikule, et Videvik ilmus ka 3. ja 10. jaanuaril ning nois lehenumbreis jõudnuksid Kadrioru mehed vähimagi tahtmise korral toimetuse küsimustele vastata küll. Aga ilmselt pidanuks T. Sildam ise või mõni teine pädev vastused kokku kirjutama, mis võis ju üsna tõenäoliselt ollagi intervjuust keeldumise põhjus. Et aga presidendihärra vastused sobinuksid ka mõnda jaanuarinumbrisse, seda T. Sildam polevat teadnud. Tõsi, otsesõnu ma talle seda ju ei öelnud, aga kogenud lehemehena võinuks T. Sildam ära arvata, et sisuldasa pole ju erilist vahet, kas riigi esimese mehe intervjuu ilmub lehes veel vana aasta sees või juba uue aasta alguses. Ilmselgelt on tegemist kahetsusväärse teineteisest möödarääkimisega, sest kumbki pool (s. t A. Tamme ja T. Sildam) on tõlgendanud teemasse puutuvat oma vaatevinklist. Minu siiras vabandus nii T. Sildami tööandja kui ka tema enda ees! Aga et presidendihärral on ka töövälisel ajal energiat küll ja küll kõiksuguse presidendi ametiseisundile sobimatu tühja-tähjagagi askeldamiseks (nagu puhuti ülemeelikus meeleolus säutsumine Twitteris), siis poleks olnud teps põrmugi liiast, kui ta nn vanuriteaasta lõpul ka pisutki pensionäridele ja nende lehele mõelnuks ning selle intervjuu sedaviisi antud saanuks. Aga et president oma tähtsates riiklikes tegevustes üldse pensionäridele tähelepanu ei pööra, näitab taaskord seegi, et Harta-12 järgsele nn jääkeldrinõupidamisele ei kutsutud muude asjapulkade kõrvale Pensionäride Ühenduste Liidu esindajat. See selleks, ning siit edasi minnes – pole ju mingit mõtet loota, et president tauniks poole sõnagagi avalikkuse ees neid, kes tõstavad arstilepääsu visiiditasu ja haiglate voodipäevatasu (ning pooldavad edaspidi ilmsesti ka kiirabiteenuste vägagi kõrgesti maksustamist). President ei näi teadvat, kuidas tuleb oma ülinapi elatusrahaga toime kolmandik riigi elanikkonnast, kas ta pääseb vajadusel arsti manu või mitte ja hääbub kaduvikku. Ellujäämine ja edasikestmine kujuneb eakatel ja puuetega inimestel lähitulevikus aina raskemaks – koguni küsitavaks. Nii kipub lõpuks vägisi paberile kiuslik mõttekäik: härra president, Teiegi olete juba 4 aasta pärast pensioniealine, aga nüüd vabandan Teie Kõrguse ees sügavasti, et ma siin Maarjamaal olen Teid ja Teie kantseleid tülitanud. Nõutult ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||