|
||||
Nr 3 (1080) Neljapäev, 17. jaanuar 2013 |
||||
|
Arhiiv |
Tartu Postimehes küsiti kümnelt ülikoolilinna tuntud inimeselt, mida nad soovivad alanud aastal endale, linnale, Eesti riigile. vastustest kumas usk paremasse ja teadmine, et ei tule hea iseenesest kui taevamanna. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu juht Andres Metspalu: Soovin, et riik, s.t meie, suudaks valida suure eesmärgi, mis oleks meile kõigile tähtis – eriti just siin, Eestis –, mille poole liikumine vajaks paljude panust ja mis meid jälle rohkem liidaks. Tartu Kunstnike Liidu esimees Markus Toompere: Sooviksin rohkem kvaliteeti igasse eluaspekti [– – –] Ma loodan parteisid mõistvat, et toodetud poliitik ehk siis inimene, kellel puuduvad oskused muudes eluvaldkondades, ei kõlba kuhugi. Samuti loodan, et jõutakse arusaamisele: selline sotsiaalne oskus nagu suhtlemine peab kuuluma poliitiku arsenali. Ah jaa, demagoogia ei käi suhtlemise alla. Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm: Eesti riigile soovin võimet ning otsustus- ja vastutusjulgust kokku leppida innovatsiooni ja teadusuuringute eelistustes ehk teha valikuid [– – –] Veel soovin poliitikuid ja ametnikke, kes mõistaksid, et riigi ning ühiskonna toimimiseks vajalik bürokraatia (näiteks riigihangete korraldus, ELi raha abikõlblikkuse reeglid) peaks suhtuma neisse, kelle igapäevast elu nad otseselt mõjutavad, mitte kui võimalikesse seaduserikkujatesse… Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen: soovin, et meie riigiisadel oleks tarkust küsida nõu, kui oma tarkusest väheks jääb. Veel oleks kena, kui saadaks taas aru, et Eesti Vabariik on meie kõigi ühine asi ja me peame kõik … hoidma ja kaitsma teda, sest peale meie ei tee seda mitte keegi! Soovin väga näha selle ühtsustunde taastekkimist, mis oli kakskümmend aastat tagasi, kui kõik olid ühise perena oma riigi eest väljas. Vanemuise teatri juht Toomas Peterson: Eesti riigile ja rahvale rõõmsat ja elujaatavat meelt, leidmaks jätkuvalt lahendusi võimaluste realiseerimiseks ja riskida maandamiseks. Et usk, lootus ja tegutsemismõnu ära ei kaoks. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus: Eesti riigile soovin mõistust ja mõistlikkust, külma pead ja sooja südant, tarkust ja taiplikkust, traditsioonide jätkamist ja uuendusmeelsust! 17 esimest sammu 365st on juba astutud. On avatud Rahvakogu ettepanekute portaal, mis annab võimaluse igaühel oma mõtteid avaldada ning loodava rahvaalgatuse instituudi kaudu ka seaduseelnõusid esitada. See on esimene samm, tegemaks teoks põhiseaduses öeldu: kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Ja oleneb ainuüksi meist, igaühest, kas seda võimu tahetakse ja osatakse kanda või vajub kõik taas erakondade tagatubadesse ning poliittibude inkubaatoritesse. Oli ju kunagi ka TOM – Täna Otsustan Mina –, mis väga vaikselt olematusse hääbus. Aga ehk olid siis teised ajad, kõik läks päris hästi, palgad tõusid, tulevikulootused aina paisusid. Ju ei olnudki siis aega ega tahtmist märgata ühiselu konnasilmi. Aastad pole vennad. Uue aasta mõtiskluses ütles Tartu Kõrgema Kunstikooli rektor Vallo Nuust muuhulgas: “Soovime suuri asju ja oleme mures väikeste pärast. Aga peaks vastupidi…” Mullune aasta näitas, et rahvas on ka suuri asju nägema hakanud – uues portaalis on tehtud ettepanekuid valimisseaduse muutmiseks, et kaoksid kompensatsioonimandaadid, et erakondade nimekirjades ei oleks esinumbreiks inimesed, kellest on teada, et nad ei lähegi Toompeale ametisse, üks valuteemasid on erakondade rahastamine jne. See annab põhjust uskuda, et miski on muutumas, et me ei laku enam ainult vanu haavu (kui seda üldse tehakse), vaid mõtleme homseid mõtteid. Kõigi tarkade tartlaste soovid riigile on paraku soovid meile kõigile. Neid on 101, kes Toompeal seadusi teevad, käputäis ametnikke lisaks. See ei ole kogu Eesti rahvas. Nende tegutsemisest oleneb nii mõndagi, kuid mitte kõik. A. Metspalu lõpetas oma aastasoovid sõnadega: võimatut tahta – kõiges: oma töös, oma unistustes – see meie rahvakirjaniku Tuglase soov sobiks meile kõigile, et saavutada parim. Just seda, parimat endale, oma perele, kodukandile on alati tahetud. Tänavune aasta on omavalitsuste valimise aasta. On juba aeg aru pidada, tähele panna, meelde tuletada. Mida õhemaks on viilitud riik, seda enam sõltub just omavalitsustest see, kuidas elab tädi Maali ning kuidas tunnevad end kõik teised suured ja väikesed. IMBI JELETSKY |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||