|
||||
Nr 44 (1075) Neljapäev, 13. detsember 2012 |
||||
Arhiiv |
Toimetaja veerg
Kavatsesin kirjutada, nagu laupäevases “Päevatee” saates edastatud Videviku sisututvustuseski eelnevalt lubasin, edaspidi aina tühjemaks jäävast Eestimaast ja meie rahva järjest ahtamatest eluväljavaadetest. Käisin advendi eel taas (seoses mulle õe ja kaks nooremat venda ilmale kandnud ema 100. sünniaastapäevaga) ema haual endisel Pärnumaal Lelle kalmistul, sõites siis ühtlasi läbi ka vanaema-vanaisa kalmult Järvakandi surnuaial Käbiküla kandis, Sooaluste küla lähistelt. Oli näha, et ligi kolmandikult viljakatelt põldudelt pole viimastel teismelisaastatel peotäitki saaki võetud, sest seal lokkab ainult võsa või parimal juhul juba metsanoorendik. Kavatsesin ka kinnitada, et ootan pikisilmi võimule seesugust valitsust, kus ametisse nimetatava ministrikandidaadi esmavajalikuks ning ainuotsustavaks omaduseks ei pea valitsusjuht mitte rahva elu tundmist, vaid… valitsuse (taga- ja eestubade) üksikasjalikku tundmist “nüanssideni”. Aga Ansipi valitsuskoalitsiooni kitsas suutetasand on kivistunud-stagneerunud justkui immanuelkantilikuks asjaks iseeneses. Valitsusklikki iseloomustab elutegelikkuse äärmiselt kitsas tõlgendamine mitte kogu (sotsiaalselt aina sügavamalt-saatuslikumalt-pöördumatumalt kihistuva) kodanikkonna huvidest-vajadustest, vaid üksipäinis oma eluvõõrast finants-oligarhilisest elevandiluutornikesest häguselt paistvast piluavast. Ja siis pole põrmugi imeks panna, et rahvas ummisjalu mujale tööd-palka-arstiabi ja inimväärset turvalist sotsiaaltaristut leidma siirdub, põlvkonna või pooleteise vältel seepärast paratamatult võõrkeelestub ning veel vaid mõnda aega oma kodukurukest häbenemisi meenutada söandab, kui üldse... Üks asjaolu veel, mis näitab-tõestab lakmusena vajadust tõmmata vett (puhast vettki meil piisab!) võimudueti suhtumisele (liht)rahvasse: seni, kuni peaminister paraku teab-arvab, et nende “targa” valitsemise üks põhipuudujääke või saavutamatusi on ikkagi üksnes pelgalt “ebapiisav selgitustöö” põhjendamaks elanikkonnale oma üht või teist meie juba üsna armetut riigikest aina õhe- maks hööveldavat, aga Brüsseli palavat kiitu pälvivat sammu, seni ei peaks me säästma loputusvett seesuguse aadlihõngulise mõttevõttestiku kupatamiseks saastaümbertöötlusse. Aga äsja helistati mulle Ida-Eestist: ärgu ma tehku pai Andrusele muudkui liiga, mitmel pool olevat elu veelgi viletsam. Ent vahest oleme püsinud siin elus hoopis Ansipi rahva ja riigi huve kahjustavast valitsusest hoolimata? Aga kui kauaks veel? ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||