|
||||
Nr 42 (1073) Neljapäev, 29. november 2012 |
||||
|
Arhiiv |
Vanarahvatarkused on jõus seniajani. Nii on tähele pandud, et kui kadripäeval on sula, siis olevat andresepäeval jälle külma. 25. novembril oligi niiske ja hall ilm, küllap on homme, andresepäeval, külmem ja kargem. Paljuks seda hilissügist päeva: kaks hämarat otsa ainult ja vaks valgemat aega nende vahel, ka nii teab vanasõna. Sest talve tegeliku alguseni on veel mitu nädalat. Rahvakalendri järgi on kadripäev rikkaliku kombestikuga päev, mis on taganud karjaõnne. Teadupärast on see ennekõike kadride jooksmise aeg, nii nagu mardipäev on mardisantide aeg. Kadrisandid on soole vaatamata riietunud eeskätt naisteks, kandnud ilusaid ja valgeid rõivaid. Tore, et praegugi tähistatakse koolides maskeraadiga nii mardi- kui ka kadripäeva, see lühendab ka laste jõuluootust. Ainult et tihtilugu on poisikesed kadripäeva maskeraadiks mõtteid otsides nagu ummikus: kas tõesti tuleb naisteriided selga panna? Hea, kui ema või isa oskab välja otsida raamatu või internetilehekülje, kus kadrikombed kirjas. Nõnda oli selgi kadripäeval koolimajas lisaks valgetes rõivastes ja maskides tütarlastele näha mitmeid rebaseid, hunte ja karusid. Laste ja vanemate koostöö oli kandnud vilja, sest ega iga poiss taha seelikut selga panna! Selsamal kooli kadripeol, kus oli koos nii laste vanemaid kui ka vanavanemaid, tuli neil omavahel jutuks, kas pereelus on uuel aastal ka mingeid muudatusi oodata, kuidas ikka on lood lastetoetustega. Ega üks teisest palju targem olnudki, sest riigieelarve eelnõu kolmas lugemine ju veel ees, kes teab, milliseid asju seal võib-olla jälle ööpimeduses ja -väsimuses sätetesse saab ja vastu võetakse. Aga praegu on nii, et uue aasta algusest mingeid muudatusi loota polegi, kõik jääb endiseks. Küll on neid oodata 1. juulist 2013. ja 1. jaanuarist 2015. aastal. Mis siis läheb lastetoetuste tõusu reformist käiku 1. juulist? Senised toetused jäävad alles. Küll on 2013. aasta 1. juulist esimese ja teise lapse täiendav toetus allpool suhtelist vaesuspiiri elavatele lastele 22,77 eurot kuus. Niisiis ainult neile lastele, kes elavad alla suhtelist vaesuspiiri, ja seda toetust tuleb vanematel pidevalt taotleda. Kolmanda ja enama lapse toetus on kõigile senise 57,54 euro asemel 76, 72 eurot kuus. Alles 2015. aasta 1. jaanuarist on esimese ja teise lapse täiendav toetus allapoole suhtelist vaesuspiiri jäävatele lastele 38,36 eurot kuus. Taas vajab pere vaesus tõestamist ning toetus taotlemist. Kolmanda ja enama lapse toetus on siis aga kõigile 95,9 eurot kuus. Sotsiaalminister Hanno Pevkur on öelnud, et kui peres on kolm või enamgi last, siis asub see pere tihti allpool vaesuspiiri, mistõttu otsustati nende toetust peaaegu kahekordistada nii, et seda ei tulevat eraldi taotleda, toetust saavad kõik. Kolmikute sünni puhul makstavat ühekordset sünnitoetust tõstetakse seniselt rohkem kui kolmekordseks ehk 3000 euroni. Senise teabe järgi ei arvestata toimetulekutoetuste arvestamisel lisanduvaid lastetoetusi. On välja arvestatud, et lastetoetuste reformimine, mille eesmärk on tõsta abi vajavate ja lasterikaste perede lastetoetusi, hõlmab ligikaudu 70 000 last. Enne tuleb seitse talve, kui tuleb päris tali, kinnitab vanarahvas. Küllap see nii ka on. Meie seal oma laste ja lastelaste kadripeol ja varsti ka jõulupeol teame veel, et enne kulub kaks talve, kui lastetoetuste reform jõustub täismahus. Kui palju siis elu aga praegusega võrreldes kallimaks on läinud, kes teaks seda? Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||