|
||||
Nr 34 (1065) Neljapäev, 4. oktoober 2012 |
||||
|
Arhiiv |
Memento Rakvere ühingu eestvedamisel toimus suvel väljasõit Tverimaale. Läksime otsima eestlaste jälgi kunagisel väga populaarsel väljarändemaal. Meie eesmärk oli ka sõprussidemete loomine ja koostöölepingu sõlmimine Tveri Eesti Seltsiga. Meie marsruuti ja kohtumisi aitas paika panna sealmail korduvalt viibinud Henn Latt. Meie esindusgrupp sai üsna kirju: Memento Rakvere ühingu, Haljala gümnaasiumi, Eesti Ajalooõpetajate Seltsi, Rakvere linnavolikogu, Rakvere ärimeeste ja ajakirjanduse esindajad Lääne-Virumaalt. Viisade saamine probleeme ei valmistanud – paar nädalat vormistamisaega ning tubli ports raha. Ka piiriületamine läks ladusalt. Meie plaan nägi esimese ööbimis- ja kohtumiskohana ette Firovot. Loomulikult oli vastuvõtt südamlik. Tundsime end oodatud külalistena. Kohtumistepäeva Firovos alustasime austusavaldusega sõjasangarite mälestusmärgi juures. Vaiksed mälestushetked, lilled ja esimesed tutvumised. Etteruttavalt peab ütlema, et kogu reisi vältel tulid meiega kohtuma kohalikud tippjuhid ning esindajad Moskvast Eesti saatkonnast. Loomulikult ka korrespondendid ajalehtede juurest ja televisiooni võttegrupp. Nii esinduslik tase ja siiras huvi meie vastu, sisukad arutelud ümarlaudades olid igati meeldivad ja sõbralikud. Muidugi leidsime igalt mälestusmärgilt mõne lahingutes elu kaotanud kaasmaalase nime. Ümarlaud Firovo rahvamajas oli pikk ja teemade poolest mitmekesine. Saime oma tegemistest, kogemustest ja tulevikuperspektiividest pajatada, saime ka kohapealsest elustolust ülevaate. Küsimusi sadas laviinina. Tore oli, et meie ümarlauas viibis ka Tverimaal sündinud eestlane, praegu õpetajaametit pidav Nelli Bragina (Kärt). Tema mõistis eesti keeles kõnelda, mida rohkem ta meiega vestles, seda enam keel taastus. Kohtumisele oli ta kaasa võtnud oma vanaema aabitsa, koolitunnistuse, vihiku jms kolmekümnendatest aastatest. Küll oli harras tunne neid asju käes hoida ja tajuda, kui kange rahvas on eestlased – saavad igal pool hakkama, edendavad kohapealset elu ning annavad järglastele edasi oma töökuse, aususe ja ettevõtlikkuse. Ühislõuna peetud, sõitsime, proua Nelli giidina kaasas, mööda külavaheteid kaema omaaegset eestluse kantsi Nurmekundet. Tolle asustuse ajalugu on vapustav – väljaränne Eestist koos peredega, vankritel kraamikoormad, vankri järel pudulojused. Himu vabaduse ja maa järele nii suur, et uut elu alustati Venemaal. Nurmekunde sai ruttu jalad alla, seal oli rohkem kui 1300 eestlast, 7 küla, 3 kooli, meierei, kauplused, rahvamaja, surnuaed. Sellest hiilgusest on järel vaid mõned lagunenud katuse ja tühjade aknaaukudega majad, korrastamata kalmistu ja tagasihoidlik mälestusmärk kunagistele nurmekundelastele kalmistu vastas tee ääres. Firovo päeva lõpetasime külaskäiguga proua Nelli juurde. Oli vast mõnus elamine: tare küljes lehmalaut (ta pidas lehma), mõneastmeline trepp esikusse, tavaline köök, toas suur vene ahi laia ahjupealsega, palju kõrvalruume – panipaiku, katusealuseid. Ja ääretu külalislahkus. Siin nägime ära selle pere kogu etnograafilise varanduse: põlled, vööd, pluusid, seelikud, pühaserätid, pitsilised ja kirjatud käterätid, sallid, tekid jne. Tunne oli kui ajaloo varaaita sattudes. Uhke oli tõdeda, kuidas põlvest põlve antakse edasi oma keelt, kombeid ja rahvuslikke rõivaid. Hilisõhtu leidis meid Bura¨evo lähistelt, kus pakkus öömaja õdus puhkebaas. Järgmine oli Bura¨evo päev. Jälle sõjas langenute austamine, jälle eestlaste nimed monumendil. Seejärel tutvumine Bura¨evo vaatamisväärsustega, selle vaimuhaiglakompleksiga, kus ka meie presidenti Konstantin Pätsi kinni peeti, ja väike mälestusteenistus presidendi kunagise hauaplatsi juures, mis on tähistatud, korras hoitud ning sai nüüd meiegi leinakimbu, mille olime Eestist kaasa võtnud. Enne seal korraldatud ümarlauda saime võimaluse külastada kohalikku koduloomuuseumi. Milline pühendumine on küll neil inimestel, kes selle muuseumi ekspositsiooni on loonud, kui palju ja rõhutatult on jäädvustatud ning tutvustatakse sealsete eestlastega seonduvat. Ja kui tore on nende tahe pühendada üks eraldi nurk Eesti presidendile Konstantin Pätsile. Ümarlaud oli rahvarohke, ikka rääkisime, vastasime küsimustele ja küsisime ise. Osalejaid oli igast valdkonnast, olid kultuuriata¨ee ja pressiata¨ee Helene Tedre ja Indrek Kiverik Moskvast Eesti saatkonnast oma kaaslastega, oli Kalinini rajooni juht, olid kohaliku võimu, koolide, ärimeeste, kodanikeühenduste esindajad ning muidugi korrespondendid lehtede ja televisiooni juurest. Me saime kõnelda kõikidel teemadel. Eriti tähtis meile kui represseeritute esindajatele oli see, et esmakordselt leidsime represseerimist arutades ühise keele – ei olnud fa¨iste ega okupante, oli ühine vaenlane kommunism, mis tegi palju kurja mõlemale rahvale. Nii imelist sündmust kui nelja tunni pikkune kontsert, mis meie auks Bura¨evo rahvamajas anti, ei osanud uneski ette näha. Tveri 3. Muusikakooli õpilasansambel Õunake mängis, laulis eesti keeles eesti laule, tantsis tuljakut… Esinemine oli nii siiras ja hoogne, et meie saalis laulsime kaasa. Paaril korral sai pisaraidki pühitud, nii ilus ja hingeminev oli see. Kõik olid tunnustust väärt. Saime meiegi natuke Eestimaad tutvustada, nimelt oli Saku valla Kurtnast tehtud värske amatöörvideo, mis jälle kohalikel hinge kinni lõi – kui kaunis ja heakorrastatud on Kurtna! Päeva Bura¨evos lõpetasime ühise laua taga suures välitelgis. Jätkusid vestlused, diskussioonid, arutelud kõikvõimalikel teemadel. Hilisõhtul tegime veel kiirkäigu kohaliku eestlase, füüsikaõpetaja Venjamin Kulla nn soome sauna. Väga pikk ja muljeterikas päev oli. Viimast päeva alustasime kohtumisega Tveri 3. Muusikakoolis. Koos Tveri Eesti Seltsiga olime huvitatud ansambli Õunake edaspidisest tegevusest ja meie võimalustest Õunakese toetamiseks. Soovime olla ühenduslüliks või -sillaks, et tänu meie loodud koostööle ja kontaktidele algaks meie laste ja lastelaste läbikäimine Tverimaa omaealistega. Nüüd oleme jõudnud sõnadelt edasi tegudele. Juulikuus oli meil külaline Tveri Eesti Seltsi juhatusest, kellega saatsime Õunakese tarvis kümme rahvariidekupongi seelikute õmblemiseks ja kaks raamatut – “Eesti tikandi” I ja II osa, et oleks abi rahvarõivapluuside tikkimisel. Ärimeeste initsiatiivil on tehtud ettepanek lülitada Tveri Eesti Selts kuberneri järgmise aasta töö- ja rahastusplaanidesse. Rakvere linnavalitsuses on mitmel korral koos käinud initsiatiivgrupp, kes linnapea osavõtul on arutanud tverilaste järgmist kohtumist meie rahvaga. Tahame võõrustada paarikümmet õpilast Tverimaalt koos saatjatega. Loodame neid näha märtsiküüditamise mälestuspäeva üritustel, kontserdil Rakvere gümnaasiumis, teha väljasõidu Tallinna Metsakalmistule, teletorni ja Okupatsioonimuuseumi ja mis peamine – osaleda Haljalas õpilaskonverentsil “Rahvadiplomaatia”. Kui kedagi huvitab, kuidas me sõiduks raha saime, siis pean tunnistama, et meelsasti ei tahtnud keegi anda. Väikese erandina mõned Lääne-Virumaa omavalitsused. SA Eesti Represseeritute Fondil ei jätkunud selleks sentigi. Kuid sõidu eesmärk tundus meile nii kaalukas, et põhilised kulud kandis igaüks ise. Täname rahastajaid, külalislahkeid võõrustajaid, suure vaeva nägijat – meie kontaktisikut Henn Latti – ja kõiki neid, kes meid hea sõnaga toetasid. AINO KIIVER,
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||