|
||||
Nr 35 (1066) Neljapäev, 11. oktoober 2012 |
||||
|
Arhiiv |
Aktiivsena vananemine on võimalus saada kaasatuks demokraatlikesse protsessidesse, mis ei sumbu esindusdemokraatia võistlevate parteide süsteemi struktuurides. Eakate inimeste esindusorganisatsioonina seisab Eesti Pensionäride Ühenduste Liit eakate igapäevase toimetuleku ja nende huvide kaitsmise eest, õigluse ja solidaarsuse eest ühiskonnas. 300 tuhat vanaduspensionäri – see on suur poliitiline jõud. Kinnisvara ja kõrge tööhõive annavad eakatele ka suure majandusliku potentsiaali. Väike sündimus 90ndatel aastatel tõi kaasa eakate grupi kasvu ühiskonnas. Siiani ei ole pensionäridele kui tarbijatele tähelepanu pööratud, kuid need, kes näevad neis kasvavat tarbijagruppi, saavad edaspidi suure konkurentsieelise. Argipäev moodustub väikestest asjadest, arusaamisest ja võimest haarata kinni avanevatest võimalustest. Suuremalt jaolt sõltub see endast, kuid mitte alati. Kui lööme käega ja arvame, et meid ei kuulata, vaatame pealt – siis meid ei kuulatagi. Kui avaldame oma arvamust, teeme ettepanekuid, siis lõppude lõpuks hakatakse meid tõsiselt võtma. Demokraatia vajab arutelusid, vajab nõupidamisi tagamaks seda, et rahvas ei oleks otsustaja kõigest ühel päeval iga 4 aasta tagant. Rahva roll ei ole ainult valitsuste tootmine. Vale oleks ka eeldada, et valitsus koosneb kutselistest otsustajatest. Eelnevast lähtudes tuleks eliidi sõltumatust mõistlikult piirata kogu valitsemisperioodi jooksul. Kuidas võimaldada igal huvitatul osalemist avalike asjade üle otsustamisel? Kas viimase 20 aastaga kujunenud demokraatlike institutsioonide süsteem on jätkusuutlik või muutub ühiskonna edasise arengu piduriks? Missugune peaks olema efektiivne tasakaalumehhanism demokraatias? Kuidas saavutada inimeste parem kaasatus otsustusprotsessidesse? Töötajate laialdasem kaasamine otsustamisse ettevõtluses on kindel eeldus organisatsiooni töös efektiivsete muudatuste saavutamiseks. Kuidas saavutada samasugune tulemus ühiskonnas tervikuna? Klassikalisim esindusdemokraatia definitsioon – rahva poolt valitud esindajad ei tohi järgida valijate heitlikke soove, vaid omaenda kallutamatut arvamust. Esindusdemokraatia põhineb võimu üleandmisel neile, kes rahvast esindavad. Aga kui need isikud petavad rahva lootust, kuritarvitavad usaldust? Arutelu demokraatia ümber ei puuduta reeglina rahvast, väideldakse erinevate esindusprintsiipide, opositsiooni jms üle. Erakonnad poliitilise süsteemi osana peaksid kindlustama inimeste suurema kaasamise, kuid praktikas on erakonna lihtliikme mõju otsustele siiski väga väike. Põhiliselt otsustavad erakonna juhid. Võimalusi on kaks – kas olla nõus või mitte. Ja erakonnad pole enam ammu võrdsed. Pärast seda, kui parlamenti valitud erakonnad hakkasid saama raha riigieelarvest, läkski tasakaal paigast. Praegu teeb erakonna erakonnaks raha. On kontor. On midagi jagada. Kes kuulab Riigikogusse mitte kuuluvaid erakondi? Tasakaalu ei taga ei õiguskantsler, ei president – mõlemad on Riigikogu lõa otsas. Infotehnoloogia areng on andnud uued võimalused. Nii võib igaüks teha endale veebilehe, luua võimu jälgimiseks ühiseid huvisid omavaid kooslusi. Aga puuduvad mehhanismid, kuidas vabaühendused saaksid mõjutada riigivõimu reaalselt. Ei ole ju ESM meile kohustuslik, aga seda esitatakse kui kohustuslikku, et kui ütlesime A, siis peame ütlema ka B, C… jne. Rahvas laiemalt otsustamisest osa võtta ei saa, aga saab kohustuse maksta. Soovi kaitsta oma õigusi on võimalik realiseerida ainult koos tegutsedes. Tuleb luua tingimused inimeste omavahelise suhtlemise parandamiseks, sarnaste huvidega inimeste suhtlusvõrgustiku tekkeks – see on alus, millele toetudes Eesti Pensionäride Ühenduste Liit saab kaitsta eakate huve. EPÜLi juhatus otsustas korraldada 25. oktoobril 2012 avaliku arutelu demokraatia ja kaasatuse teemal. See teema on aktuaalne järgmisel aastal toimuvate kohalike valimiste tõttu. Võib-olla suudavad eakate moodustatud valimisliitude esindajad kohalikes võimuorganites kaitsta meie huvisid paremini. Soome uue eakate seaduse projektis on muudetud eakate komisjonid kohalikes võimuorganites kohustuslikeks! Andres Ergma,
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||