|
||||
Nr 34 (1065) Neljapäev, 4. oktoober 2012 |
||||
|
Arhiiv |
Septembrikuu viimase nädala kirgaste sügisvärvide kõrvale sugenes rohkesti pahaendelisi ja tumedamaid toone. Üks keskseid märksõnu oli elekter – on saanud teatavaks elektrihinna küllaltki suured tõusunumbrid, mis hakkavad kehtima seoses elektrituru avanemisega tuleva aasta algusest. Esialgsed arvutused näitavad, et jaanuarikuu elektriarve tuleb aastatagusest keskmisest kolmandiku võrra suurem. Ning koos kasvava keskküttearvega moodustab see keskmisest pensionist küllaltki suure osa. Kuigi turu avamine ja konkurents elektrimüüjate vahel ei peaks ju sisuliselt kuigi palju hinda tõstma, on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi selgituste põhjal elektrihinna tõusu peapõhjus mitte niivõrd turu avanemine, kui hoopis asjaolu, et 2013. aastast muutuvad CO2 kvootide hinnad ja ka Eesti tootjad peavad ostma kõik tootmiseks vajalikud kvoodid turult ning seepärast kallineb põlevkivist ja muudest taastumatutest allikatest energia tootmine. Praegu saavad Eesti elektritootjad heitmekvoodi tasuta. Elektri hind kerkiks seega ka ilma elektriturgu avamata. Siinjuures ei saa kõrvale jätta ka võrgutasusid, mida kasseerib põhivõrguettevõte Elering. Laias laastus vaadates ületavad võrgutasud ka uuel aastal mõnevõrra elektrienergia hinda. Esialgsetel hinnangutel kallineb elekter 1. jaanuarist umbes 68 protsenti ning võrgutasu 9,3 protsenti. Elektrilepingu sõlmimisega peaksid tarbijad ühele poole saama enne 10. detsembrit, kusjuures selle sammuga ei maksa kiirustada, sest kaugeltki kõik elektrimüüjad pole veel oma pakette avaldanud. Praegu lepingu sõlmimisega kiirustamine võib pärastpoole lepingut muutes valusalt rahakotti tabada, sest Eesti Energia kasseerib lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest trahvi, mille suurus on kogunisti 20 protsenti tarbimata jäetud lepingu hinnast. On päevselge, et elektrihinna tõus toob kaasa sellegi, et vaesemad leibkonnad, sealhulgas pensionärid, vajavad senisest rohkem toimetulekutoetust. Paraku on aga tuleva aasta riigieelarves selleks ette nähtavat rahasummat hoopis vähendatud… Elektri teemast kirjutades ei saa unustada sedagi, et valitsus on juba pikki aastaid võtnud Eesti Energiast välja kopsakaid dividende, mida olnuks sotsiaalselt vastutustundlikuma asjasse suhtumise korral hoopis mõttekam kulutada elektrijaamade ja -võrkude seisundi parandamiseks. Nüüd aga on elektrihinna tõstmise üks kaalukaid põhjusi või põhjendusi vajadus endiselt rahastada uute põlevkivijaamade ehitamist jne. Kui aga elektri hind ülemäära ei kerkiks, aitaks see kahtlemata kaasa ka meie rahvamajanduse jätkusuutlikkusele ehk kestlikkusele. Teine nii eelmise kui ka käesoleva nädala akuutne arutlusteema on olnud meditsiinitöötajate streigiga seonduv. Arstid, õed ja hooldustöötajad nõuavad senisest märksa kõrgemat palka ja ülemäärase töökoormuse vähendamist, et mingilgi määral vähendada kaadri voolu Soome, Rootsi ja mujalegi. Esmaspäeval meedikute streigi asju kommenteerides heitis peaminister Andrus Ansip taas kord õhku temale omase (retoorilise) küsimuse: et arstidele rohkem maksta, siis kellelt peaksime palka vähemaks võtma? Kas õpetajatelt, kas päästjatelt, kas politseilt? Seesugune seisukoht on sobimatu eeskätt juba seetõttu, et nõndaviisi vastandatakse erinevaid ühiskonnagruppe ning otseses mõttes alavääristatakse või koguni alandatakse neid, kes oma koormava ja vajaliku töö eest inimväärset tasu soovivad. Sest mitte niivõrd arstid, päästjad, pedagoogid jt ei pea riigiisadele ette ütlema, kuidas nad olemasolevat riigikassaraha peaksid ümber jaotama, vaid just valitsuskoalitsioon ise peab oma senisele maksupoliitikale värskema pilguga vaatama. Sest riiki järjest õhemaks muutev (tulu)maksusüsteem pole ju ammu enam jätkusuutlik. Nii on Eestis sotsiaalvaldkonda suunatavad summad, võrreldes arenenud riikide omadega, Euroopa Liidus endiselt väikseimate killast. Sestap vajavad mõnesugustki maksustamist ka ettevõtlustulud. Samuti tuleks kriitilise pilguga üle vaadata seesugune olukord, et eeskätt välismaistele peremeestele kuuluvate (suur)ettevõtete, näiteks pankade puhastulu rändab kümnete ja sadade miljonite eurode kaupa kõige täiega Eestist maksustamata välja. Aga ka arstide peamine streigile innustaja dr Andres Kork peaks oma asja ajades silmas pidama sedagi, et lausa kümnete arstide kuupalk ulatub meil paraku 5000 euro kanti ning haiglajuhtidegi palgad ületavad ministri omi… Vaieldamatult on palgatõusunõuded aga õigustatud hooldustöötajate ning õdede puhul. Ants Tamme |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||