|
||||
Nr 30 (1061) Neljapäev, 6. september 2012 |
||||
|
Arhiiv |
Riisipere lagunenud mõisahoonest mööda sõites tuleb mulle ikka meelde fotograafia grand old mani Kalju Suure pajatus oma noorusaegadest. Mingil ajal polnud Kaljut üksinda kasvataval emal enam võimalik tööpuudusest johtunud kitsikuse tõttu Kaljut toita-katta. Ema siis otsustanud poja lastekodusse paigutada, selle sammu põhjusi lapsele eelnevalt põhjalikult selgitades. Kalju sõnul saanud ta ema põhjendustest aru. Uue koduga kohanemine läinud üpris lahedasti, ja eeskätt seepärast, et poiss sattunud Riisipere lastekodus sooja südamega meeskasvataja tiiva alla. Kasvataja leebe nõudlikkus ja isalik hool aitasid palju kaasa, et Riisipere lastekodu kasvandikel polnud hiljem iseseisvasse ellu astudes märkimisväärseid toimetulekuraskusi. Ja mõistagi on lastekodust kaasa saadud õige töössesuhtumine ja loovusvõimegi need väärtused, mis aitasid Kaljul hiljem peenlukksepana Maratis ja ka fotokunstniku vaimset energiat nõudvas tegevuses edukalt toime tulla. Praeguse koolielu juurde. Esmalt – juba ammu teatakse, et poiste viltukasvamise ning koolist väljalangemisegi üks vaieldamatuid põhjusi on meesõpetajate vähesus (või lausa nende puudumine) koolides. Peale kõige muu on tasakaaluka ja lapsi armastava meespedagoogi olemasolu koolis juba iseenesest seesugune väärtus, mis eeskätt poisse, aga mõistagi tüdrukuidki korrarikkumistest, igasugu koolikiusamisest ja suurematestki pahandustest eemale hoiab. Rakvere keskkoolidirektor (nüüdne manalamees) Tiit Aruste jutustas, et ükskord emakeelõpetaja rääkinud talle ühe poisi kirjandist teemal “Minu isa”. Poiss kirjutanud, et tema isa joob ning ei kõlba mingiks eeskujuks ja et tema tahaks kangesti, et tal oleks seesugune isa, nagu on direktor Tiit Aruste. Teatavasti on meesõpetajate ja tublide naisõpetajate vähesuse peapõhjus viletsad palgaolud. Ja paistab, et minister J. Aaviksoo juhtimisel kavandatavad kõiksugused koolireformi(katse)d ei kanna kuigivõrd vilja seni, kuni õpetajate palk jääb üldisest keskmisest palgast ikkagi kaugele maha. Praegunegi noorõpetajate palga tõstmine 700 euroni tuleb pahatihti vanemõpetajate ja pedagoog-metoodikute töötasu kärpimise hinnaga (siinkirjutajal on selle kohta fakte). Ja teadagi ei paranda meie õpetajate palgaolusid ning ei tõsta seeläbi õpetajate kvaliteeti imeväeliselt ka see, kui gümnaasiumiklassid kas või nui neljaks põhikooliklassidest lahku lüüakse. Soomes ulatub pedagoogi palk üldise keskmise palgani. Aga missugune on sealne keskmine palk meie omaga võrreldes?! ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||