|
||||
Nr 30 (1061) Neljapäev, 6. september 2012 |
||||
|
Arhiiv |
Nüüdseks on õige mitu päeva koolilapsed olnud nii need, kes alustasid kooliteed laupäeval, 1. septembril, kui ka need, kelle esimene koolipäev oli esmaspäeval, 3. septembril. Ja homme saabki esimene koolinädal läbi! Jääb loota, et needki esimesse klassi läinud mudilased, kes kooli oma südames väga pelgasid, on endale pinginaabri leidnud ja suurest ärevusest üle saanud. Nüüd saab paar päeva taas suvisel ajal harjunud kombel kodus olla. Sellest, et paljude suurte, koolid selja taha jätnud inimeste arvates on meie haridus praegu peaaegu et kriisis, ei tea koolijütsid midagi. Neile on tähtis õigel ajal tõusta, nii vihma kui ka külmaga koolibussi peale rühkida, tunnis sirge seljaga ja vaikselt istuda, kuulata ja täita õpetaja nõudeid. Ja ennäe imet: kindla peale oskavad nad varsti lugeda, kevadeks isegi kirjatähtedega kirjutada. Kuidas see võimalik on, see jääb nende õpetaja ametisaladuseks. Sest olgu pealegi haridussüsteem kriisis, õpetaja seal laste ees klassis on vana rahu ise, sõbralik ja lahke, oskab ja teab kõike. Nagu polekski tema haridussüsteemi osaline. Ometi on, ja pealegi kõige tähtsam. „Ülevalt poolt“ võidakse kehtestada neid ja teisi uusi nõudeid, väänata õppeprogramme seda- ja teistpidi, keerata need kas või spiraali, aga just õpetaja on see, kes need lastele kohaseks kohendab, aine ikka arusaadavaks teeb, ja kui tarvis, jätab mõnegi põhjendamatu korralduse täitmata. Tema on õiglane vahemees, kes seisab laste kaitse ja kasu eest. On suurepärane, et tegelikult on see võim, mis õpilastega koolis sünnib või ei sünni, ja see, kas nad hindavad ka hiljem oma kooli, ikka õpetaja käes. Ka aastakümneid pärast kooli lõpetamist tuletame vanade klassikaaslastega kohtudes meelde oma endisi õpetajaid, kellest on tihtilugu sõltunud meie elukutsevalik ja sellest omakorda suures osas meie elutee. Mida sisaldab praegu käimas olev paljuräägitud hariduskorralduse kaasajastamine? Laias laastus kõike seda, mis aitab õpetajal teha paremini oma igapäevatööd, lastel aga koolis käia ja areneda. Mõistagi ei jõua ükski kavandatud uuendus kooli üleöö. Nii saatis Haridus- ja Teadusministeerium alles augustikuu viimasel päeval kooskõlastus- ning tagasisideringile valitsuskabinetis heaks kiidetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise paketi. Eesmärgiks on maksta õpetajale väärilisemat töötasu ja vähendada tema koormust, jätta koolidele senisest rohkem otsustusvabadust, kindlustada kodulähedaste tugevate põhikoolide olemasolu ning konkurentsivõimeline gümnaasiumiharidus. Õpetajate palgatõus on igati tervitatav, on nad ju selle eest lausa streikides seisnud. Kinnitatakse, et õpetaja keskmine palk on alates 2013. aastast vähemalt 840 eurot. See peab moodustuma õpetaja palga alammäärast, mis on vähemalt 700 eurot, ja 20 % koolile antud nn motivatsioonikomponendist. Ka kinnitatakse, et üleminekul kutsesüsteemile (rakendub 2014. aastal) tagatakse kõikidele ametijärkudele seniste palgamäärade säilimine või tõus. Põhjapanevalt uudne on see, et õpetaja kõik tööülesanded peavad olema määratletud töölepingus ning mahtuma nädalas 35 tunni sisse. Praegu makstakse õpetajale palka tunniandmise koormuse alusel, sealjuures on loetud täiskoormusega töötavaks õpetajaks seda, kes annab 18–24 tundi nädalas. Kindlasti lisab õpetajale kindlust ka see, et riigi haridustoetusega eraldatav õpetajate töötasuraha on sihtotstarbeline, mis kohustab kohalikke omavalitsusi kasutama riigi antud palgaraha ainult õpetajate palkadeks. Nõudeid on veelgi. Nii ei tohi gümnaasiumiastet pidada põhihariduse raha arvelt. Põhi- ja gümnaasiumiharidus on erinevad haridusastmed, mille eesmärgid, funktsionaalsus ja rahastamine on õiguslikult eraldatud. Kõik, mida on kavas teha hariduskorralduse kaasajastamisel, sellesse kirjatükki ei mahu. Ja „kõik ei ole veel valmis ka“, nagu tuntud laulusalmis öeldakse. Allakirjutanule tundub, et enne hariduskorralduse kriisist rääkimist/kirjutamist võiks sõnavõtja lähemalt tutvuda juba kindlate ja ka alles käimas või veel ideejärgus olevate selle ala kaasajastamise muudatustega. Ja olla kindel selles, et haridusideaalile vastava kooli loomine on pidev protsess, mille eeldusteks on ametioskusi ja -saladusi valdava õpetaja ja igal järjekordsel sügisel äreva südamega koolitööle asuva uue koolijütsi olemasolu. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||