|
||||
Nr 24 (1055) Neljapäev, 21. juuni 2012 |
||||
Arhiiv |
Kui mu Vabadussõjas veovoorimehena tegutsenud, pooliku nägemisega, põlisest põllumehest emaisa (naabripoiss oli vibuga tal sõjapidamist mängides kogemata silma peast lasknud) 80-aastasena igavestele künniväljadele siirdus, kohrutas onu Lembit vaskplaadile künnimehe kuju koos hobuse ja sahaga ning tähendusrikka lause: see jalg oli ikka õigel teel, mis adra taga käis. Käin Käbiküla laiade väljade-nurmede veerel Kehtna lähistel Rapla luterliku kiriku nn Kabeli abikiriku kõrval kalmistul vanavanemate Juhan ja Juuli (sünd Padrik) Saulepa kalmul alati varakevadel ning jaanipäeva eelgi. Kõigutamatult reipas tujus, oli vanaisa alati jalul, naabrite kutsel ka kõikvõimalikku maatööd tegemas (isegi nuumsigu veristamas käies). Talveks tehti kraavikallastelt ja heinamaalt hagu, sest halupuid hoiti üksnes leivaahju kütmiseks. Vanaisa kuju on mul nüüdki, kui ammu ise vanaisastaatuses olen, mõttekujutluses ikka selgesti silme ees. Imetlen teda eriti veel pereisanagi, sest vanaema keerulisest ja võimukast iseloomust hoolimata suutis ta väärikalt välja kannatada kõiksugu väiklased kiusuajamised ja naiselikud ebatujud. Minul pole elus sedavõrd lõpmatult kannatust jätkunud ning olen pidanud seepärast paarkümmend aastat tagasi oma toredate poegade ema juurest, kaks kätt taskus ning ihupesu paunas, südant kõvaks tehes minema kõndima. Viimased aastad pidasin, hambad ristis, vastu üksnes seepärast, et noorem poeg lahutuse ajaks ligemale 15 aastat täis saaks. Põlise talumehena oli vanaisal leivavili põllul alati aukohal. Rukki alla künti kesale jaanipäeva paiku alati paras kiht laudasõnnikut. Ja kui rukki alt vabanenud väljale järgnes ristikhein piimakarjale, siis alles tuli kartuli – meie teise leiva kasvukord. Lapsena õpetas vanatädi Sohvi, ema kasuema, mind nii toitu valmistama kui ka rukkileiba sõtkuma ning leivaahju kütma. Toidulaua peremees – lihtjahust rukkileib – on meil praegugi pidevalt võtta ning parimat täisterajahu selle küpsetamiseks saan kas Maximast või Selverist. Kroovjahu, mida Säästumarket pakub, sünnib vaid peenleiva või muu seesuguse tarvis. Enne jaanipäeva võtan taluahjust taas välja magusalt lõhnavad rukkileivapätsid. Seesuguse leivata ei maitse päris hästi isegi värskelt suitsutatud lestakala mitte. Häid pühi ja jätku leivale! ANTS TAMME,
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||