|
||||
Nr 24 (1055) Neljapäev, 21. juuni 2012 |
||||
Arhiiv |
Saareelanikel pole kombeks hädaldada. Elame veel! Rahvastikuregistri järgi on Ruhnus rohkem elanikke, kui saarel aastaringselt elab. Talvel on saarel 50–60 inimest, suurem osa neist keskealised ning hõivatud palgatööga. Saarel tegutsevad ilmajaam, lennujaam, elektrijaam, sadam, piirivalvekordon, Eesti Posti frantsiisikontor, muuseum, põhikool, raamatukogu koos internetipunktiga, rahvamaja, riiklik päästekomando, kiirabi, vallavalitsus. Meie uues ja vanas kirikus töötab kirikuõpetaja. Inimesed peavad koduloomi, harivad põldu, püüavad kala. Kõige rohkem elas Ruhnus inimesi 1842. aastal – 389. See oli põline rootsi kogukond (esmakordselt on Ruhnut kirjasõnas mainitud 1341. a Kuramaa piiskopi vabaduskirjas), kes elas 17. sajandi kommete järgi ning lahkus sõja ja nõukogude võimu eest Rootsi 4. augustil 1944. Kohale jäi vaid kaks peret. Uued asukad tulid peamiselt Kihnust ja Saaremaalt. Praeguseks on elanikkond enamuses uuesti vahetunud. Viimase aastakümne arengud Pärast Eesti taasiseseisvumist anti 19. detsembril 1991 Ruhnule taas valla staatus. Suurema arenguhoo sai vald sisse 2000. aastatel. Rekonstrueeritud on Ruhnu sadam, mis on viimastel aastatel olnud jahtide külastatavuselt Eesti jahisadamate hulgas kolmandal kohal. Lennuvälja rekonstrueerimise käigus on lennurada pikendatud, lennuraja alla ning äärtesse on liigvee ärajuhtimiseks rajatud drenaaž. Lennurada on kaetud plastkärjetaolise materjaliga, ehitati tehnikahoiu kuur ning laiendati reisijate hoonet. Ruhnu peatänav sadamast saare keskel asuva küla lõpuni kaeti tolmuvaba kattega. Saarel on igas talus telefoni- ja internetiühenduse valmidus, toimivad kõigi mobiiltelefonioperaatorite telefoniteenused. Kokku on meil ligi 10 tasuta traadita interneti (Wifi) leviala. Praegu on veel pooleli elektrijaama rekonstrueerimine. Paigaldatud on kaks uut diiselgeneraatorit, mis tagavad saare täieliku elektrivarustuse. Kunagi alustatud tuulegeneraatorite projekt lõppes küll tulemusteta, vaid harva töötab üks kahest tuulegeneraatorist. Tulevikuplaanides on saarel ikkagi lisaks diiselgeneraatorile ka taastuvenergia baasil elektrienergia tootmine. Selleks töötatakse praegu välja kõige otstarbekamat lahendust. Lähitulevikus on kavas sadama laiendustööd ja muulide pikendamine, et kaitsta sadamat praegu muulide vahelt tormiga sisse tuleva põhjaliiva eest. Kavas on ka lennuraja täiendav rekonstrueerimine. Mõned aastad tagasi sai vald juurde uut tehnikat – ratastraktori, metsakäru, ekskavaatori, tõstuki, saekaatri, puudelõhkumise masina. Meie lastele Käsil on uue koolihoone ehituse ettevalmistused. Vana koolihoone, 19. sajandi lõpus ehitatud pastoraadihoone, on amortiseerunud ning ei võimalda enam laste koolitamist nõutaval tasemel. Samas on Ruhnu põhikooli õpilased kaitsnud oma kooli au maakondlikel ja üleriigilistel aineolümpiaadidel, tuues koju suurte koolide ees I, II ja III kohti. Ruhnu põhikooli lõpetanud on hiljem gümnaasiumides edasi õppides olnud edukad. Runö Maikuu lõpus alustas liinisõitu uus, just Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks ehitatud katamaraanitüüpi reisilaev Runö. Laeva tellis ja ehitust rahastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Ööpäevaringne kiirabi 1. märtsist alustas tegevust Põhja-Eesti Regionaalhaigla ööpäevaringne kiirabibrigaad, kes teeb tihedat koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna ja piirivalve lennusalgaga. Tulge meile külla! Meil on, mida vaadata. Näiteks ligi 12ruutkilomeetrisel saarel asub Põhjamaade vanim, 1644. aastal ehitatud puukirik. Mõne meetri kaugusel puukirikust on uus kivist kirik, mille 100. sünnipäeva me suvel tähistame. Ka on meil oma Eiffeli torn – 1877. aastal Prantsusmaalt toodud ja püsti pandud majakas. Majakas on konstrueeritud ja selle detailid valmistatud samas tehases, kus tehti ka kuulus Pariisi Eiffeli torn. Saarel on kaks aastaringselt töötavat kauplust, neli majutusettevõtet, rendisaun ja mitmesuguseid teenuseid pakkuv, valla omandis olev ettevõte OÜ Ruhnu Teenused. Paljud turistid on vaimustatud liivaluidetel kasvavast männimetsast ning laulvate liivadega Limo rannast. Üksmeelselt kiidetakse saarel valitsevat vaikust ja rahu. Saarel viibides aeg nagu peatuks. AARE SÜNTER, vallavanem |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||