|
||||
Nr 24 (1055) Neljapäev, 21. juuni 2012 |
||||
Arhiiv |
Jakob Hurt on ammu enne Eesti Vabariigi sündi ja veenvat võitu Vabadussõjas öelnud: Kõik aja tähed näitavad kui sõrmega sinna poole, et tõeste meie eesti rahvale uus ja parem aeg algab. Andku Jumal kõigile, kes kutsutud on seda aega valmistama ja eesti rahvast juhatama, väsimata töövaimu, ustavat südant, selgid mõtteid ja kindlat meelt ning julgust, kõigile üleüldse vennalikku armastust ja tõe tundmist. Head oma võidu püha! On ime, et nii väikese rahvana ning sellises rahutu(te) naabri(te)ga maailma paigas saame pühitseda võitu Vabadussõjas. Neid rahvaid, kes ajatormides, suurte ja vägivaldsete hävitustöö ja surve all on alles jäänud ja vabaks saanud, on selles suures maailmas väga vähe. See on Jumala heldus ja arm, et saame heisata oma riigi lipu ja laulda oma riigi hümni. Kui meil ikka on see lipp ja kui ikka teame selle hümni sõnu. Paljudel seda lippu ei ole ja sõnadki pole (veel) selgeks saanud. Vahel mõtlen, kas nad arvavad, et peagi muutub taas kõik. Võibki muutuda, sest see, mida me hoida ei viitsi, see, mille eest me sügavalt tänulikud ei ole, võib ootamatult kergesti kaduda. Meil tasub täna mõtiskleda vabadusest ja tänulikkusest. Kes kingib vabaduse ja milleks see kingitakse? Pühakiri ütleb, et vabadus on Jumala kingitus. Vaadake, kuidas kirjutab vabadusest Bengali suur mõtleja ja luuletaja Rabindranath Tagore: Kus vaim on hirmuta ja pead hoitakse püsti, kus teadmine on vaba, kus maailma pole kitsaste koduste seintega lõhutud kildudeks, kus sõnad väljuvad tõe sügavusest, kus väsimatu püüd sirutab käsivarred täiuslikkuse poole, kus mõistuse selge oja teed pole kadunud surnud harjumuse õudsesse kõrbeliiva, kus Sina juhid vaimu üha avarduvasse mõttesse ja teosse – sellesse vabaduse taevasse, mu Isa, lase ärgata mu maa! Hea saatus on meie väiksele rahvale võimaldanud vabaduse. Teame, et on inimesi, kes on teinud selleks enam kui paljud teised, et see suur väärtus meile kingiti. Iga orjastatud rahva keskel on neid, kes võitlevad oma rahva vabaduse eest, aga mitte kõik rahvad ei saa ega jää vabaks. Jumala õnnistus on meid kandnud ja aidanud paljudes asjades. Me ei saa täna öelda, et see kõik on antud meile seetõttu, et olime väga tublid, kuidagi eriliselt teistest rahvastest paremad ja kõlbelisemad. Ei – see on olnud arm. Ja meil on põhjust iseseisvuse iga päeva eest Loojale tänulikud olla. Kas meie vabadus meile jäetakse? Kas Jumala õnnistus jääb kestma? Võib jääda vaid siis, kui meil on tarkust tänuliku meelega pöörduda kingituse tegija poole ja elada Tema seaduste järgi. Enn Soosaar on kirjutanud: XXI sajand ahvatleb taas. Ja hirmutab ja hoiatab. Taas peaksime paluma: ära pane meid proovile! Päästa meid kurjuse meelevalda sattumast! Taas peaksime manitsema: inimene ei ole kõigi ja kõige mõõt, ei ole A ja O sessinatses meie ühises maailmas. Mina, sina , tema, meie kõik peame ennast talitsema ja mõistma oma vältimatut kohustust vastutada ligimese ja Kõigekõrgema ees. Et ei korduks, mida me ei taha, et see korduks. Viktor Frankl räägib kahest vabadusest. Vabadusest millestki ja vabadusest millekski. Looja on meile andnud vabaduse selleks, et võiksime armastada ja teenida oma Jumalat ning ligimest. Rahvas, kes armastab Jumalat ja hoolib ligimestest, on võitmatu. Ja veel: kas oleme tänulikud? Kas meis on oma riigi ülevatel pidupäevadel ja ka argipäevadel tänulikkust? Virisemist on paraku palju. Soovin, et meis oleks rohkem rõõmu ja tänulikkust. Üks maailmarändur ütles hiljuti, et Eestis sündimine ja elamine on lotovõit. Tema adus seda oma pika teekonna lõpus, kui oli näinud, kuidas elab suurem osa meie maailmast. Mõtlen vahel väitele, et kui kogu maailma elanikkond pisendada saja inimesega külaks, oleks selles külas vaid ühel kõrgharidus ja pooled elaksid pidevas näljas. On ime elada hoopis teistsuguses maailmas. Ilusat vabaduse edasikestmist ja tänulikku meelt! Jaan Tammsalu,
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||