|
||||
Nr 17 (1048) Neljapäev, 26. aprill 2012 |
||||
|
Arhiiv |
Statistikaameti andmetel on Eestis ümmarguselt 390 000 kuni 25-aastast ja 300 000 vanemat kui 60-aastast elanikku. See teeb kokku üle poole rahvastikust. Nende vanusegruppide teineteisemõistmine on tähtis ühiskonna kiiremaks arenguks, sest suurendab sidusust ning aitab tekkida teotahte ning kogemuste sünergial. Mida praktilist me saame teha aktiivsena vananemiseks ja põlvkondadevahelise solidaarsuse suurendamiseks? Võtta võimalikult kauem osa tööst. Aktiivse eluhoiaku säilitamiseks osaleda vabatahtlikus tegevuses. Tervislike eluviiside abil säilitada võimalikult kaua võimet iseseisvalt eluga hakkama saada. See nõuab nii poliitikute kui ka kõigi huvigruppide koostööd, et parandada olukorda tööhõive ja töötingimuste, tervishoiu, sotsiaalsete teenuste, täiskasvanute õppe, IT-teenuste, transpordi osas. On vaja muuta meedias levinud suhtumist (memmed-taadid) eakatesse kui hädaldajatesse ja virisejatesse. Võib öelda, et rohkem kui 20 % pensionäridest töötab. Plaan on kutsuda tööandjate esindajad, pensionärid ja ajakirjanikud ühe laua äärde ja näidata, et pensionäridest tihti esitatav kuvand ei vasta tegelikkusele. Et pensionärid ei ole ainult saajad, vaid annavad oma jõukohase panuse majandusse nii töötajate kui tarbijatena. Siiani ei ole pensionäridele kui tarbijatele mingit tähelepanu osutatud, kuid need, kes näevad eakates kasvavat tarbijate gruppi, saavad kindlasti konkurentsieelise. Tegelikkusele vastav kuvand pensionäridest aitab kaasa 90. aastate alguse ”Plats puhtaks” loosungi negatiivsete mõjude neutraliseerimisele ja sellega põlvkondadevahelise mõistmise tugevdamisele Reaalsete tulemuste saavutamine tööjõuressursi lisamisel aktiivsena vananemise kaudu nõuab muidugi investeeringuid töökohtade kohandamisel vanemaealiste iseärasusi arvestades, tööaja paindlikumaks muutmist, võib-olla mingite füsioteraapia protseduuride võimaldamist ettevõtetes, täiendõpet kas siis oma erialal või majanduse struktuuri muutuste tõttu mõnel õpitule lähedasel erialal. Igal juhul on see odavam kui sisseränne, mis tekitab märgatava sotsiaalkoormuse järgmiste põlvkondade maksumaksjatele. Taanis kutsuti üles minema õigel ajal pensionile, et vabastada töökohti noorte jaoks. Sellest noorte tööpuudus ei vähenenud. Teisest uurimusest selgus, et mida suurem oli töökogemus noorukieas, seda paremini said need noored hakkama edaspidi tööturul. Konkurents noorte ja eakate vahel tööturul on suures osas välja mõeldud. Tegelikult peaks olema nende suhteks dialoog kogemuste edasiandmise ja järjepidevuse säilitamise protsessis. Kogemuste edasiandmine on kõige efektiivsem, kui see toimub inimeselt inimesele. Kas ei peaks võtma varaste töökogemuste andmise lastele ja noortele riikliku poliitika osaks? Võib öelda, et puuduliku hariduspoliitika tõttu toodame jätkuvalt tööpuudust noorte hulgas. Põlvkondadevahelised suhted on nõrgenenud seoses perekonna kui institutsiooni nõrgenemisega. Eestis on lastel kohustus hoolt kanda oma vanemate eest. Kuidas aga pidada lastega ühendust, mis osa sotsiaalhooldusest jääb kohaliku omavalitsuse, riigi, lähedaste kanda, millised on oma kinnisvara loovutamise tingimused hooldusasutuses viibimise kulude katteks? Need on rasked küsimused, kuid vajavad mõistlikku tasakaalustatud lahendust. Enne loeti ideaaliks tihedaid sidemeid kolme põlvkonna vahel. Praegu peetakse ideaalseks perekonnaks seda, kus on mõlemad vanemad. Seminarist Brüsselis jäi meelde üks Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni nõunik, kes ütles: ”Perspektiiv on see, et elame selleks, et töötada.“ Tegeldes põlvkondadevahelise solidaarsuse teemaga on mulle ehmatavalt selgunud, et ükski põlvkond ei ole Eestis eluga rahul. Meie ühiskonna võib jagada 4 põlvkonnaks. Ja need 4 põlvkonda, kellel on palju erihuvisid, on koos sunnitud tegema poliitilisi otsuseid, mis kehtivad pikema aja jooksul ja annavad ühiskonnaliikmetele turvalisuse. Otsused peaksid olema niisugused, mis saaksid ühiskonnas suure enamuse toetuse. Selle saavutamine ei ole lihtne, aga meil ei ole ka muud võimalust. Meie ühiskondlik-poliitilise mõtlemise aluseks peaks olema: igaüks enda eest, mitte igaüks enda eest ja teiste vastu. Andres Ergma,
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||