|
||||
Nr 16 (1047) Neljapäev, 19. aprill 2012 |
||||
|
Arhiiv |
Seoses pensionitõusuga (keskmiselt 4,4 protsenti) alates aprillikuust saatis Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete talitus meie toimetusele teemakohased põhjalikud arvandmed. Nendest nähtub, et vanaduspensionäre oli 2012. aasta aprilli algul 287 632 inimest ning keskmine pension on neil 318,48 eurot. Siia tuleb juurde arvata 1644 väljateenitud aastate pensioni saajat (253,3 eurot), 6105 rahvapensioni saajat (102,47 eurot), 8916 toitjakaotuspensioni saajat (112,83 eurot) ning 86 704 töövõimetuspensionäri (184,01 eurot). Lisaks saab 2222 inimest kohtuniku, politseiniku, riigikontrolöri või kaitseväelase pensioni (keskmiselt 579,80 eurot) ja 24 isikut prokuröri või õiguskantsleri pensioni (keskmiselt 1405 eurot). Kokku oli 1. aprilli seisuga Eestis pensionisaajaid 393 246 inimest, kusjuures nendest töötab umbes 66 000 inimest, saades peale pensioni arvestatavat lisasissetulekut ka palga näol ja tasudes sellest riigile tulumaksu. Viimasel ajal on aina häälekamalt kõneldud-arutletud selle ümber, kui tähtis on tagada eakatele inimestele väärikas vanaduspõlv. Käesolev aasta on Euroopa Liidus koguni kuulutatud aktiivsena vananemise ning põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks. Aga veidi üle kolmesaja eurone kuusissetulek mõistagi paljudele meie pensionäridele kuigi väärikat toimetulekut ei võimalda. Lõviosa kuupensionist kulub toidule ja alatasa kasvavate kommunaalkulude arvete maksmiseks, ravimitest rääkimatagi. Järgmisel nädalal (täpsemalt 27. aprillil) korraldavad Riigikogu sotsiaalkomisjon, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit ning Eesti Noorteühenduste Liit Tallinnas rahvusvahelise konverentsi “Põlvkondadevaheline solidaarsus 21. sajandil. Tegelikkus, lootused ja võimalused”. Ilusad mõtted, üllad aated. Aga juba aastaid oleme pidanud leppima nukra tõdemusega, et Eestis on sotsiaalkulutused riigieelarves peaaegu kolm korda väiksemad kui arenenud Euroopa riikides. Ja pole põhjust lootagi, et see näitarv käegakatsutavas, veel meie elueasse mahtuvas tulevikus kuigivõrd paraneks. Jätkab ju vabariigi valitsus jäärapäise järjekestvusega riigimaksude vähendamise mantra korrutamist, pidades mõistagi silmas ühetaolise, nii kõrg- kui madalatululistele ühesuguse protsendiga tulumaksu säilitamist. Teadupärast kehtis sõjaeelses Eestis astmeline tulumaks, aga riigi sisemajanduse koguprodukt tõusis jõudsasti, nii nagu ta seda on viimastel aastakümnetel teinud hõimuvellede töökas vabariigis Soomeski. Kuidas käib Soome Vabariigi pensionäride käsi? Teame ju, et nende pension võimaldab neil meist märksa lahedamalt ja väärikamalt toime tulla. Kui suur see Soome pensionäri keskmine kuusissetulek siis on? Sellele annab täpse vastuse põhjanaabrite pensionäride keskliidu kuukiri Eläkkensaaja, mis eelmisel nädalal toimetuse postkasti jõudis. Sealt on statistikarubriigist lugeda, et keskmine pension oli Soomes mullu 1415 eurot kuus ning pensionäre oli kokku 1 483 000 inimest. Eraldi on välja toodud seegi, et naiste keskmine kuupension on 1258 eurot ning meestel 1610 eurot. Erinevus tuleneb naiste mõnevõrra lühemast tööstaažist ja meestega võrreldes väiksemast keskmisest palgast. Need arvnäitajad iseloomustavad kõnekalt pensioniikka jõudnud põhjanaabrite võimalusi aktiivselt ja väärikalt elades vananeda, pühenduda huvialadele, osa saada kultuuriväärtustest ning kultuurielust, reisida… Olen rõõmsameelselt reipaid ning kultuurihuvilisi Soome, Rootsi, Inglismaa ja teiste riikide pensionäre lausa bussitäite kaupa näinud igal kevadel Rocca al Mares Tallinna ja Harjumaa memme-taadi päevadel, kus nad imetlevad meie pensionärist taidlejate lihvitud etteasteid ning jalutavad tundide kaupa muuseumitaludes ringi vanade eestlaste elamistega tutvudes. Nad on heatujulised, korralikult riides ning sõbralikult huvierksad. Nad on igapidi väärikad. Mõistagi pole neile tantsivad-laulvad eestlastest pensionäridki neist vähem väärikad, aga nendele tähendab memme-taadi peo lõpp taas tagasipöördumist hallivõitu argiellu, kus tuleb enne räime- ja kartulikilo ostmist nappe eurosente tükk aega näppude vahel libistada ning kus huvireisid välismaale piirduvad peaasjalikult vaid telerist reisisaadete jälgimisega. Ainult kord aastas võidakse endale heal juhul lubada mõni lühem-odavam välisreis, kui sedagi. Õnn ei seisne ju rahas, nagu 2008. aasta parlamendivalimistel kuulutas üks Isamaaliidu keskseid valimisloosungeid. Kindlasti ei saa raha ja õnne ning väärikuse vahele võrdusmärki tõmmata. Meie keskmine pension on 4,5 korda väiksem kui naabritel. Ja kindlasti pole meie väärikus 4,5 korda väiksem kui neil… Ants Tamme |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||