avalehekülg

Nr 14 (1045)
Neljapäev, 5. aprill 2012
   




Arhiiv


Vaiksel ajal



Vanasti olla arvatud, et maailmas on kindel kogus edu ja õnne, kõigile ei pruugi seda jätkuda. Mida teha, et sellest endale kas või kübeke, parem veel, kui paras jagu saada ? Üks võimalus oli eelseisvat elu mitut moodi mõjutada. Seda võis teha ka näiteks vaiksel või suurel nädalal, mis kestab palmipuudepühast lihavõtteni. Suure nädala kesksemad pü­had on suur neljapäev, mis sel aastal on just täna, ja reede. Pikse­kahju vältimiseks ei tohtinud müra või kärarikkaid töid teha. Et olla ikka virk ja terve, soovitati vara tõusta ning silmi pesta. Elujõudu lisas kiikumine. Igasugused kahjustavad jõud peletati kodunt välja suurema koristamise, kraamimise ja ruumide pesemisega. Nõiuti karjaõnne ja viljaõnne. Kui oled ise terve ning terved on teisedki pereliikmed, kui jätkub süüa ja juua, kas siis oledki oma osa õnnest kätte saanud? Tagantjärele vaadates küll, ajalikult aga ei ole sa ikka veel rahul. Muretsed homse pärast, tegemata tööde ja asjaajamiste pärast. Nii on ka vaiksel nädalal, mil ühtegi tööd ei tehtud, neid on ikka sümboolselt alustatud. Näiteks on viidud põllule kolm hargitäit sõnnikut, küntud paar vagu, alustatud kalavõrkude parandamist, võib-olla pandud paberile kolm uue romaani algusrida...
---
Mida vanemaks saad, mida kiiremini aeg läheb, seda pikemalt sa oma asjaajamisi ette mõtled. Ka pühad ei too rahu südamesse, eriti siis, kui oled oma mõtetega üksi. Ometi on hingerahu see tähtsaim asi maailmas.
Need, kes ka täna on mures näiteks sellepärast, et isiku­tunnistuse ehk ID-kaardi kehtivusaeg hakkab ümber saama, tuleb taotleda uut, võiksid alustuseks kaardilt järele vaadata, milline on selle täpne kehtivusaeg. Sellest saab järeldada, kui kiire on uue isikutunnistuse nõutamisega. Sest kuigi ID-kaart väljastatakse 30 päeva jooksul pärast taotluse menetlusse võtmist, nõuab selleks vajalike dokumentide vormistamine eel­nevalt samuti aega. Eriti nendel, kes uue isikutunnistuse saa­miseks vajalikel asjaajamistel abi vajavad, nagu näiteks liikumisvõimetud inimesed. Nimelt saavad inimesed, kes ei ole terviseseisundi tõttu püsivalt võimelised taotluse esi­tamiseks kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindusse pöörduma, korduvat ID-kaarti nõutada kas posti või e-posti teel või hoopis teeb seda nende eest valla-, linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud esindaja. Esmalt tuleb täita vajalikud dokumendid, milleks on taotlusankeet, riigilõivu tasumist tõendav dokument, arstitõend, mis kinnitab püsi­vat liikumisvõimetust, ning üks vähem kui pool aastat ta­gasi tehtud värvifoto mõõtmetega 40×50 mm. Kui taotluse esitab aga valla-, linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud esindaja, tuleb dokumente veel lisaks. Nendeks on taotleja kirjalik nõusolek selleks, valla- või linnavalitsuse või hooldekandeasutuse juhi volikiri, volitatud isiku isikut tõen­dav dokument, kinnitus, et taotleja terviseseisund ei võimalda taotluse esitamiseks isiklikult teenindusse pöörduda, ning volitatud isiku koostatud taotleja isikusamasuse kontrollimise akt. Niisiis tuleb küllaltki palju kirjatööd teha ise või näiteks sotsiaaltöötaja abiga.
Kõik asjaajamised ei pruugi minna nii ladusalt, nagu need on siia kirja pandud. Nii näiteks helistas toimetusse lii­kumisvõimetu inimene, kes küsis nõu, kuidas oleks temal võimalik saada ID-kaardile sobivat fotot. Tal olid varasemast fotod olemas, kuid sotsiaaltöötaja oli öelnud, et need küll enam ei sobi. Tõsi, nagu juba kirja pandud, peab foto olema tehtud taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul, mitte varem. Et meile helistanu liikuda ei saa, tuleb tema pildistamiseks kut­suda fotograaf koju. Sotsiaaltöötaja, kellega nõu pidasime, lubaski seda teha. Et aga vallavalitsus saaks pildi tegemiseks kulutatud raha pildistatavale hüvitada, selleks peab fotograaf andma kliendile töö eest tasutud raha kohta kviitungi, mille see esitab koos vastava avaldusega vallavalitsusele.
Kui palju korduv ID-kaart maksab ehk täpsemalt, kui suur on selle saamise eest tasutav riigilõiv? Üldjuhul 24,28 eurot, vanaduspensionäridele ja alla 15-aastastele lastele 6,39 eurot. Tähele tuleb panna veel seda, et kui taotlejal on keskmine, raske või sügav puue ning temale laienevad riigilõivu osas tehtavad soodustused, siis on tarvis esitada taotleja puuet tõendav do­kument (näiteks arstlik ekspertiisiotsus, pensionitunnistus).
Jääb loota, et kõigis valdades on asjalikud sotsiaaltöötajad, kes aitavad korduva isiku­tunnistuse saada ka neil, kel endal selleks kõi­geks jaksu pole.
Praegu aga oleme kevadpühade ootel. Kanname hoolt, et ka neile, kes ise õue ei pääse, jätkuks õnnelikumailt vaasi urvaoksi.

Asse Soomets

  
Reklaam:


Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme
Tel/faks 672 0986, tel 672 0985. videvik@videvik.ee
Aadress: 10612, Tallinn, Paldiski mnt 36a