|
||||
Nr 13 (1044) Neljapäev, 29. märts 2012 |
||||
|
Arhiiv |
Me räägime ka siin eesti keelt ja laulame ilusaid eesti laule. Esmaspäevaõhtuti on telekanalil ETV2 venekeelne saade “Kolmnurk”. Mõned nädalad tagasi arutasid selles saates kolm meest kodakondsuse- ja keeleprobleeme. Üks neist toonitas mitu korda, et tema on eestlane, tal on Eesti Vabariigi kodakondsus, kuid milleks seda venelasele vaja on. Üks osalejaist, ajakirjanik Ivan Makarov selgitas nii saates osalejaile kui ka televaatajaile elukohariigis kodakondsuse ja keele valdamise vajalikkust. Ivan Makarovi selgitused olid veenvad, arusaadavad ja valmistasid rõõmu meile kõigile, kes me seda saadet vaatasime, nii venelastele kui ka eestlastele. Siis pani aga too vastuvaidleja “paugu”: “No miks on Narvas elaval venelasel vaja osata eesti keelt, kui seal ei ela ühtegi eestlast?” “Milline lollus!” hüüatasid minu külalised teleri poole rusikat viibutades. See oli nende solvamine. Need endised Kreenholmi kombinaadi töötajad oskasid kõik eesti keelt ja olid saanud Eesti kodakondsuse. “Kes siis meie siin Narvas oleme?” küsisid Eesti Majas neljapäeviti koos käivad eestlased. Ega ma siinkohal tahagi rääkida, palju meie kodulinnas Narvas eestlasi elab, kus nad töötavad ja kuidas suhtuvad Eesti kodakondsusesse ja eesti keele valdamise vajadusse teistest rahvustest inimesed. Jäägu see teiseks korraks. Kes mõista ei taha, see ei mõistagi. Täna tahaksin rääkida ühest toredast üritusest, mille korraldasid Villu ja Tuuliki Jürjo. Nad on ühed siin elavatest eestlastest, kes on pühendunud eesti kultuuri säilitamisele ja teadvustamisele kõigile meie linna elanikele. Seekordne üritus oli Aleksandri Suurkiriku muuseumipäeval 9. märtsil. Kiriku torni, kuhu on rajatud muuseum, oli kogunenud rohkem kui poolsada inimest, nii noori kui ka eakamaid. Avapalvuse pidasid Villu Jürjo ja vene keeles Oleg Sevastjanov. Suurepärase akustikaga tornis kõlasid koos lauldud eesti laulud soojalt ja südamlikult. Sündmuse puhuks oli ilmunud ilus rikkaliku pildimaterjaliga trükis “Narva Aleksandri kirik. Tornimuuseum”. Selles on ka mitu maali meie Eakate Liidu liikmelt kunstnik Tamara Babarinalt — Aleksander II ja Aleksandri koguduse rajaja Ferdinand Gottlieb Tannenbergi portreed jt. Trükist tutvustas Villu Jürjo ja seda sai kohapeal ka 2 euro eest osta, seda võimalust kasutati rohkesti. Külla tulnud kirikuloolane Riho Saard rääkis Eesti kiriku kõrghetkedest ja eestistamispüüetest 1930. aastatel. Ta mainis, et on Narvas esmakordselt, tuli siia tutvuma linna ja selle elanikega ning Aleksandri kiriku osaga eestluse säilitamisel ja arendamisel Narvas. Magister Tuuliki Jürjo teemaks olid Narva kirikumuusika arengud ja kõrghetked. Saime ülevaate kiriku laulupidudest. Päeva jooksul külastas muuseumi paarsada inimest. Kui ma enda kõrval istuvatelt noortelt küsisin, kust ja kes nad on, vastati mulle lahkelt ja isegi uhkusega: “Oleme Narva Gümnaasiumi 10. klassi õpilased.” Nii on lood siin Narvas elavate eestlaste ja teistest rahvustest inimestega. Ka Narvas räägitakse eesti keelt ja lauldakse eesti laule. Me suhtleme sõbralikult kõigi siin elavate teistest rahvustest inimestega. Kas see alati just eesti keeles õnnestub, on iseküsimus, mis uue põlvkonna kasvades ka laheneb. Helga Mihelson |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||