|
||||
Nr 1 (559) Neljapäev, 10. jaanuar 2002 |
||||
Arhiiv |
Juttu politseikomissariga
“Minult küsiti: “Ütle, mismoodi peaks väeti inimene käituma, kui mõrtsuka näoga noor pätt nõuab pussi välgutades valimist rahakoti ja elu äraandmise vahel?” Aga olukorrad on erinevad, palju oleneb nii ründaja kui ka rünnatava psüühikast — mis ühele inimesele on loomupärane ja läheb seetõttu peale, jääb teise suus õõnsaks, ja kurjategija, kes sageli on hea psühholoog, ei pane seda juttu tähelegi,” mõtiskles Elva politseikomissar Peeter Liivak. “Meedia räägib ju üpris sageli vanuritest, keda raha nõudnud kurjategija tapnud. Eakad inimesed on pisut kroone kokku hoidnud, et lähedastele meelepärast soetada. Need rahatähed ahvatlevad kurjategijaid üksikvanuri juurde sisse tungima. Püüan nüüd Videviku lugejatele pakkuda veidi mõtlemisainet, mis võiks abistada ebameeldivasse olukorda sattunut. Mõelge neid ridu lugedes läbi, kuidas teie toimiksite, kui kurikaelad just teid kimbutaksid: ettevalmistunud inimene ei lange kohe paanikasse, vaid rakendab läbimõeldud taktikat. Mõrvajuhtumeid uurivate kolleegidega ohvrite pääsemisvõimalusi vaagides olen ikka ja jälle kuulnud: küllap poleks seda juhtunud, kui ohvri ja kurjategija vahel olnuks kinnine uks. Ehk teisisõnu — hoidke uksed lukus, sest rohkesti kuriteoplaane on tärganud alles siis, kui nähakse, et jõukohane rünnatav on üksi kodus, kinnise ukse taha seda ju ei nähta. Koputajaga rääkige läbi suletud ukse ning kui tegemist on võõraga, siis ärge avage. Hakatakse ust maha murdma, siis tuleb abi kutsuda. 1. novembri Videvikus rääkisin sellise ohuga seoses ka mobiiltelefonist. Pojad-tütred näidaku vanureile, kuidas seda riistapuud kasutades 110 või 112 valida. Arutage ka läbi, kuidas rünnakust teatada, sest ähmis inimene võib rääkida kõigest muust kui vajalikest asjadest, eriti siis, kui tal on kuulmisega probleeme. Ja selgitage ka, et nendele numbritele helistamine on tasuta. Ent alati pole võimalik ust lukustatuna hoida ja te võite võõraga köögis või koridoris järsku vastamisi seista. Loodetavasti pole ta pahasoovlik. Aga kui võõras tahab igasugustel ettekäänetel aina edasi pressida, siis tõrjuge need jutud rahulikult tagasi, hoidudes agressiivsetest liigutustest. Kui mõni väärikas vanahärra või resoluutne eakas daam on jalutuskepi või taignarulliga kallalekippujale kõva nahatäie andnud, on see ikkagi viimane abinõu, sest neid inimesi on palju rohkem, kes on pidanud sellise ürituse eest kallilt maksma. Tõhusam võib olla näiteks nõue oodata koridoris või õuel, kuni te äratate hetkel puhkava õepojast või poja sõbrast külalise, et ta ootamatule võõrale teed juhataks vms. — too võib ju teada, et elate muidu üksi. Kui ründaja ei lase end eksitada, säilitage ikka külma verd ja püüdke temaga suhelda ning teda äraminekule kallutada. Reeglina nõutakse teilt sularaha ja väärisesemeid. Kui elate üksinda ja eriti veel üksikus kohas, siis ei tasuks väärtasju küll kodus hoida. Ja raha koht on pangas. Või siis andke nood hoida noorele tugevale inimesele, keda teil on põhjust igati usaldada ja kes elab kohas, mida kurjategijail on raske rünnata. Kui te lähete oste tegema, tehke seda kahe-kolmekesi — ma ei mäleta, et oleks rünnatud kedagi peale üksikute. Ärge hoidke raha käekotis, vaid põuetaskus: alles hiljuti rabati vaikses Elvas eakalt naiselt käekott, Tartus juhtub seda sageli ja Tallinnast ei tasu rääkidagi. Vältige pimedaid kohti ja tagaõuesid. Elvas liigub jutt, et mitme aasta eest nõudnud vanglast tulnud tüüp ühelt muidu kräbedalt vanalt daamilt raha ja too läinud kaagiga koos panka, julgemata teel tuttavatele märku anda või pangaski ametnikelt abi paluda. Et saba oli pikk, ei leidnud daam enam nurga taga oodanud kaaki (ju tollele tundus selline ooteaeg kahtlasena ja ta tegi sääred) ja külmetanud seal veel tunnijagu. Politseile pole keegi sellest juhtumist teatanud, kuid sel võib tõepõhi all olla: oli ju lubatud järgmisel päeval nõutud summale järele tulla ja ähvardatud surmaga, kui sellest politseile teatatakse. Kurjategija mängib teie hirmu peale. Pole tõenäoline, et ta kergekäeliselt oma ähvarduse täidaks: kes tahaks kohtu ette astuda süüdistatuna nii raskes kuriteos nagu ettekavatsetud tapmine raskendavatel asjaoludel? Politseisse tuleb sellisel juhul kindlasti pöörduda. Aidake üksteist, et kedagi ei tabaks jõhkrast kallaletungist põhjustatud vapustus!” Vahendas JAAN KAPPO |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||