|
||||
Nr 46 (1031) Neljapäev, 22. detsember 2011 |
||||
|
Arhiiv |
Veel kümme päeva ja me saadame Gregoriuse kalendri järgse 2011. aasta jäädavalt möödunud aegade lõputusse merre. See oli osa meie endi elust ja jääbki selleks. Aasta ärasaatmine ei muuda olematuks seda aastat ega sel aastal toimunut, mõeldut, tehtut ja nähtut. Teadagi mõjub lisatud aasta lastele ühtmoodi ja vanadele teistmoodi. Ka aastad pole sarnased nagu vennad. Aasta ei ole möödunud meile kõigile ühtmoodi, kuigi oleme kõik saanud aasta võrra vanemaks, targemaks, kogenenumaks. Tahaks siia veel lisada selliseid sõnu nagu jõukamaks, paremaks, tervemaks, lootusrikkamaks, õnnelikumaks, aga see näib liialdusena. Igaüks võib ju küll ise oma õnne sepp olla, kuid enamasti tundub nii, nagu oleksime ühes suures sepikojas, kus keegi kusagil kaugel sepistab või valab õnne, aga seda tuleb välja nii vähe, et mitmetele väikestele rahvastele ja riikidele ei jätku, olgu nad siis suurtega pundis või omaette. Kogu lõppeva aasta jooksul on meid harjutatud sellega, et ikka on kellelgi kusagil läinud veel halvemini. Kui puhast rõõmu on raskel ajal vähe pakkuda, siis pakutakse kahjurõõmu. Meie rahvas on vaba ja vähesega harjunud, me tuleme ka sellest kriisist karmi kokkuhoiuga välja. Meil hakkas tänavu aasta algusest kehtima üks hiljuti veel hinnatumatest maailmarahadest — euro, mille päästmisega tegeldakse terve aasta ja iga päev. Euro ei pidanud hinda tõstma ja kuigi esmatarbekaupade hinnad on märgatavalt tõusnud, siis ehk polegi see euro süü, sest hinnad kroonides tõusid juunist 1992 kuni detsembrini 2010 sama kiiresti. Aga töö või tööjõu hinda euro tõepoolest ei tõstnud. Kriis, mida hellitavalt masuks kutsutakse, ei ole veel möödumas. Antidepressante kasutab riik ja kasutavad ka kodanikud seni, kuni debrekas ükskord möödub. Ükski häda ei ole iial olnud igavene. Läinud aastal olid kahed valimised. Riigikogu iga liikme valimisele kulutati krooniarvestuses miljon. Kellel oli valimisteks välja panna 40 miljonit, see sai 40 kohta, kellel 30 miljonit, see sai 30 kohta. Ja nii edasi. Rahvaliidul oli poolteist miljonit, ja sellestki kulus 0,8 miljonit riigile kautsjoni maks- miseks. Ühtegi kohta ei saadud. Umbes sama lugu oli rohelistega. Raha ongi kogu demokraatia. Mõlemat kaotajat valimistel kahjustasid ka sisetülid. Aga see on juba väga pikk jutt. Presidendivalimised läksid meil väga hästi korda. Halb olevat olnud vaid see, et vastaskandidaat tõstis kohatult ja sobimatul viisil Ärmatalu asjad kõneaineks. Aga Venemaal olid duuma valimised mittedemokraatlikud ja neile järgnevad varsti ka presidendivalimised, mis teadagi on hullemad. Eesti on ainus euroopalik riik, kus töölisi esindada proovival ametiühingul pole vähimatki mõju tööasjade ja sotsiaalprobleemide lahendamise tegelikule käigule, nüüd on asutud ka tööandjate mõju vähendama. Nüüd otsustavad kõiki asju võimuparteid. Raskel ajal ongi ka seda sorti demokraatia üleliigne, tänavademokraatiast rääkimata. Tänavu möödus 20 aastat omandireformi algusest. Otsustajad peavad seda õnnestunuks, kuigi põllumajandussaaduste tootmise maht langes mõne aastaga 2,5- kuni 3-kordselt. Praeguseni puudub riigis täpne arvestus inimeste ja maa kohta, kuigi riigi aluseks on peale võimu veel elanikkond ja territoorium. Umbes sada tuhat tööealist ja tööd soovivat pensionäri on tööta, veel sada tuhat on tööotsa leidnud välismaal. Kolmandik põldu on võsastunud või maksab euroliit eimillegi eest — selle eest, et sellelt maalt midagi ei toodetaks. Looduslikest heina- ja karjamaadest, liigirikastest loopealsetest jm väärtuslikust ei tasu rääkida. Mitte keegi ei tea, kui palju on eestlastel oma ainsal väikesel kodumaal veel oma kindlat maad, mis pole maha müüdud või variisikute kätte smugeldatud. Algul elasimegi oma maa ja vara müügist, nüüd elame eurotoetustest ja õhusaaste müügist või euroriikides meile pakutavast tööst ja vaevast. Nüüd on võimuparteid alustanud elamislubade müümisega ja niimoodi raiunud uue akna Euroopasse Peeter Esimese poolt kahesaja aasta eest raiutud ja nüüdseks kokku varisenud akna asemele. Me vajame jõulurahu ja jõulurõõmu. Kui mõelda läinud aastale tagasi, siis on paljudel olnud õnne isiklikus elus — abiellumine, pere juurdekasv, klassi või kooli edukas lõpetamine, võlakoormast vabanemine, hea töökoha saamine siin või mujal, pensionile jõudmine, naabrite ja sõprade aitamine jm heategudes osalemine, tervise paranemine, võit loteriil, spordi-, laulu-, tantsu-, iludus- või kauni kodu võistlusel. Võit iseenda üle on suurim võit. Häid jõulupühi ja head vana aasta lõppu! Head uut aastat! Soovime üksteisele ikka palju õnnelikke ja rõõmsaid päevi ning öid, lootust ja armastust ka uuel aastal! Arvo Sirendi |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||