|
||||
Nr 35 (1020) Teisipäev, 6. september 2011 |
||||
|
Arhiiv |
Õues on olnud sügispidu: nii värvilisi vilju ja lehti, nii kuldseid õhtupäikeses säravaid puulatvu, mis koduaknassse ära paistavad, ei näe mitte ühelgi teisel aastaajal. Kaunis sügise algus. 1. oktoober on omamoodi sümboolne aeg eakate päeva tähistamiseks. Vanad inimesed teavad, et paljud ei tahagi seda päeva kuidagi eriliseks teha, las see voolata nagu teisedki päevad. Kellel aiatöid tehes, praegu õitsvaid leekivates värvides lilli imetledes, kellel parki jalutama minnes, kellel olude sunnil voodiserval istudes. Aga ikka oli eakal hea teada, et 1. oktoobril tähistati tema päeva, olgu ta siis minevikus olnud õpetaja, põllumees või keegi kolmas. Kui kõik on enam-vähem hästi ja ka tervist parasjagu, on kõik korras. Kes krapsakamad, pidasid eakate päeval üheskoos pidu. Võib-olla on tõesti nii, nagu teadlased hindavad, et mida vanemaks inimesed saavad, seda õnnelikumad nad on ning meie parimad aastad saabuvad alles 70ndate lõpus ja kaheksakümnendatel. Nad põhjendavad seda esialgu uskumatuna tunduvat uuringutulemust nii, et vanaduse muudavad kardetust palju nauditavamaks just keskeaga kaasneva vastutuse vähenemine, küpsus, võime keskenduda meeldivatele asjadele ning oskus kasutada aega valikulisemalt. Küsisin oma üheksakümneaastaselt sugulaselt, millal tema on tundnud ennast kõige paremini. Selgus, et kuuekümnendatel eluaastatel. Ta ütles, et alles siis oli ta “maha rahunenud“ ja olles viiekümneviieselt pensionile jäänud, oma aja peremees. Nüüd kutsutakse eakaid üles kauem töötama ja selleks vajalikku juurde õppima, mille taga on kartus jääda hätta vanaduspensionide maksmisega. Selle huvides peeti hiljaaegu lausa konverents “Vanemaealine tööjõud — väljakutsed ja võimalused“. Aga mure pensionide maksmise pärast on tekkinud omakorda seetõttu, et inimeste eluiga pikeneb, me oleme kauem vanad, pensionärid. Nii oli statistikaameti andmetel 2010. aastal Eesti elaniku oodatav eluiga sünnimomendil 75,8 aastat, mis on ligi kümme kuud pikem kui aasta varem. Meeste ja naiste oodatava eluea vahe oli esimest korda viimase 20 aasta jooksul alla kümne aasta. Ometi jääb see meil tunduvalt lühemaks kui enamikus Euroopa riikides. Nii 2008. kui ka 2009. aastal oli Eesti oodatav eluiga sünnimomendil ELi 27 liikme seas 22. kohal. 2010. aastal tõusis nii meeste kui ka naiste oodatav eluiga vastavalt 70,6 ja 80,5 aastani. Naiste oodatav eluiga kasvas aastaga vähem (viis kuud) kui meestel (ligi kümme kuud). Meeste ja naiste oodatava eluea vahe langes alla kümne aasta, mis on viimase 20 aasta väikseim vahe. Samas on Eesti meeste ja naiste oodatava eluea vahe jätkuvalt Euroopa Liidu üks suuremaid. 2009. aastal jäi Eestist tahapoole Leedu, kus naised elasid meestest 11,2 aastat kauem. Mis on aga oodatava eluea jätkuva tõusu taga? See on langev suremus. 2010. aastal suri 291 inimest vähem kui aasta varem. Mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal langes alla aastaste laste suremus (2009. aastal suri 57 ja 2010. aastal 53). Määrav on ka see, et viimaseil aastail kestnud üldine õnnetuste, mürgistuste ja traumade tõttu hukkunute arvu vähenemine jätkas langust (neid surmajuhtumeid oli 2010. aastal 153 võrra vähem kui aasta varem) ning esialgu kardetud uppunute ja tulesurmade kasv ei mõjunud nii palju, et oodatava eluea tõus oleks pidurdunud. Eesti-siseselt oli 2010. aastal oodatav eluiga kõige pikem Tartumaal — 76,9 aastat. Oodatav eluiga on üle 76 aasta veel Valga, Viljandi, Saare, Pärnu, Jõgeva ja Harju maakonna elanikel. Teistest maakondadest mõnevõrra lühem keskmine oodatav eluiga on Ida-Virumaal (72,3 aastat). Kas tervislikum on elada maal või linnas? Vastus on üllatav: linnaelanike (linnalised asulad) oodatav eluiga on veidi kõrgem. Linnaelanike oodatav eluiga on 76,1 aastat ning maaelanikel (maa-asulad) 75,4 a. Määravaks võib olla arstiabi parem kättesaadavus linnas. Aga kui me pole, hoolimata eespool räägitud uuringu järeldusest, vananedes siiski õnnelikud? Üks vihje: ka vananemist tuleb õppida. Põhjalik kirjutis sellest oli 15. septembri Videvikus. Ja 12. oktoobril on Tallinnas Infotehnoloogia Kolledžis sellekohane e-õppepäev “Vanaema õunapuu otsas“ (vaata internetist www.e-ope.ee), millest kõik on teretulnud osa võtma. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||