avalehekülg

Nr 34 (1019)
Neljapäev, 29. september 2011
   




Arhiiv


Mihklipäev – muistne sügispüha



Käes on kuldne sügis. Parvedesse kogunenud kuldnokad valmistuvad äralennuks. Mõni aeg tagasi pidasid sada ja roh­kemgi pääsukest samamoodi elektritraatidel üldkoosolekut. Näis, nagu ei tahaks nad pikale turismireisile asuda. Silmailu pakuvad paljud sügislilled, uuele õitsemisringile asutasid end kressid, rõngaslilled ja aedkannikesed. Kõrghaljastuses on kaskede kulda, vahtrate ja künnapuude purpurit, okaspuude igihaljast rohelust. 29. september on mihklipäev.
Oleme kuulnud vanasõna, et igal oinal olla oma mihklipäev. Mis on selle tähendus? Vanasti, kui elu käis rahvakalendri täht­päevade järgi, veristati mihklipäevaks lammas. Tehti verikäkki, karaskit või sepikut. Tol ajal kardeti mihklipäeva pidamata jätta. See oleks tähendanud järgmise aasta viljaikaldust või loomakahju. Mihklipäeva pühitseti rikkaliku söögilaua taga.
Teatavasti on mitmetes Eesti telekanalites söögisaated või köögiminutid. Mida meile soovitatakse? Viimasel ajal ikka seenetoite. Antakse juhtnööre, et inimesed ei tooks koju mür­gi­seid seeni. Margit Hakoma-Härma soovitas näiteks täto­veeringute peal seeneproovi teha. See tundus kuidagi kummaline, et mitte öelda rõve. Meieealised ei kiida heaks keha­maalinguid, mille peale kulutatakse raha ja millest võivad alata ka tervisehädad.
“Võsareporteri“ tegijaid ei kipu mina kiitma selle eest, et nad tõstsid mingi õllejoodiku kangelaseks, sest ta viis utiili 10 tuhat õllepudeli korki. 10 tuhat kesvamärjukest kahe aasta jooksul!? See teeb 14 pudelit päevas. Liig mis liig! Saatejuhi viimane sõna oleks ikka pidanud kriitikat sisaldama. Peaks ju avalik meedia olema ka õpetaja.
Mihklipäevaga seoti välistööde lõpetamine ja tubaste tööde alustamine. Vili pidi salves olema ja kartul keldris. Loomad jäid lauta. Justkui natuke varavõitu. Isegi sünoptikud on öelnud, et iidsetest aegadest pärit tarkused ei kehti enam. Mihklipäevast alates hakkasid naised kangast kuduma, lõnga ketrama, var­daid veeretama. Noored neiud pidid usinasti kaasavara valmis­tama. Õnneks on naiste käsitöö ka tänapäeval moes. Kiitust väärivad kokaraamatute ja käsitööalbumite koostajad. Kahju ainult, et neid väljaandeid ei saa enamik inimesi endale raha nappusest lubada.
Meie laste ja lastelaste lugemisvara on suuremas osas in­terneti portaalides. Mõnikord kaovad vajalikud tekstid ja pildid arvutist igaveseks kogemata tehtud klõpsu tõttu. Loo­mulikult ei ennusta ma arvutile mingit “mihklipäeva”, aga soovitan pärandkultuuri jäädvustada ka paberil.
Kuhu on Eesti e-riik jõudnud? Positiivseid tulemusi on palju. Ajalugu on talletatud elektroonika abil arhiivi­des, raa­matukogud on internetiseeritud, ekool on rakendu­nud, digiretseptist rääkimata. Aga arvutispetsialiste-programmeeri­jaid ei jätku. Küllap on arvutitarkuste omandamine raske. Ei jätku ka tasemel õpetajaid põhikoolides ja keskkoolides. Arvutitöö annab tagasilööke tervisele. Siin on mõtlemisainet. kes otsustab meie käekäigu üle? Rahvas olla võimukandja, parlament ja valitsus selle teostaja. Mind häirib, kui Riigikogu infotunni teleülekandes ei lasta peaministril oma mõtet lõpuni öelda, Ergma aina haamerdab. Las Ansip selgitab, millest ole­me valesti aru saanud.
Viimasel ajal on Eesti rahvas hädas prügifirmadega. Paari aasta taguse “Teeme ära“ talgute praht polevat veel praegugi lõplikult jäätmejaamast minema viidud. Segadused on palju­des omavalitsustes, kui prügifirmad toimetavad ühepoolsete lepingute järgi. Saadavad aga arveid välja, olenemata sellest, kas elanikud vajavad nende teenust nii sageli. On sedagi ette tulnud, et teenust pole osutatud, keegi pole prügiautot näi­nudki, aga muudkui maksa ja karda viivist. Loodetavasti lõpetatakse selliste alatute firmadega suhted. Äri olgu aus. Valel on lühikesed jalad.
Mihklipäeva ilmaennustused on järgmised: kuiv 29. sep­tember tähendab kuiva sügist, kollane mets toob järgmisel aastal hea viljasaagi, ilus ilm toob külma talve, mihklivihm kuulutab pehmet talve.
Loodame, et rahvakalendri tähtpäevad sei­sa­vad veel inim­põlvi au sees.

Elle- Vaike Kiik,
Ida-Virumaa

  
Reklaam:


Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme
Tel/faks 672 0986, tel 672 0985. videvik@videvik.ee
Aadress: 10612, Tallinn, Paldiski mnt 36a