|
||||
Nr 1 (559) Neljapäev, 10. jaanuar 2002 |
||||
Arhiiv |
Võistlustöö
Novembri lõpus oli Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis pidulik sündmus. Koostöös Vanemuise Seltsiga avati näitus, millega tähistati tuntud rohuteadlase, botaaniku, arhivaari — maailmakuulsa Austraalias asuva Eesti Arhiiv looja ning sõna “ravim” esmakasutaja dr. pharm. Hugo Salasoo (aastani 1931 Sogenbits) sajandat sünniaastapäeva. Peaaegu kogu näituse materjali tõi Austraaliast oma kodusest arhiivist tema poeg dr. Inno Salasoo. Kogu see Hugo Salasoo elu ja tegevust kajastav kultuurilooline varandus jääb Kirjandusmuuseumi valdusse. Näituse avamisel kuulati Hugo Salasoo mitmekülgset elu valgustavaid ettekandeid. Inno Salasoo jutustas oma noorusajast enne kodumaalt lahkumist. Rääkis sellestki, et juba enne kooliminekut saanud temast isa abiga ja Vilbaste taimemääraja toel botaanik ning 15-aastasena tundnud ta enamikku Eestimaa taimi. Dots. Toivo Hinrikus avas H. Salasoo kui rohuteadlase tähtsuse Eesti farmaatsia ajaloos (Eesti esimese farmakopöa koostaja 1937. a., Eesti Rohuteadlase toimetaja, Tartu Ülikooli õppejõud, EV Sotsiaalministeeriumi farmaatsiaosakonna direktor jpm.). Tuntud on H. Salasoo keeleuuenduslikud ettepanekud, koostöö Johannes Aavikuga. Dr. Tiiu Kullilt kuuldi H. Salasoost kui botaanikust, tema kogutud ja tänaseni säilitatavatest herbaarlehtedest. Ta kinkis Tartu Ülikoolile mitu tuhat Austraalia taimede herbaarlehte. Rutt Hinrikus kõneles H. Salasoost kui esimesest väljaspool Eestit asutatud Eesti Arhiivi loojast. Praegu asub see arhiiv Sydneys Eesti Majas. H. Salasoo pühendas arhiivitööle 38 aastat, kogus eestikeelset ja Eesti kohta käivat trükisõna alates 1944. aastast. Arhiivi üldkataloogis on 23 865 ühikut. Trükiseid on arhiivis 46 keeles. 788 väliseesti autorilt kogus ta arhiivi 12 250 tööd. Nende hulgas on kõige enam töid Johannes Piiperilt — 561. R. Hinrikus tutvustas veel teisigi Eestiga seonduvaid ajaloomaterjale koguvaid ja säilitavaid arhiive. Inno Salasoo kokku seatud näitus algas H. Salasoo sugupuuga, nooruse ja õpiaastate piltidega. Pilku köitis Eesti farmakopöa koostamise eest H. Salasoole Eesti Vabariigi 22. aastapäeval annetatud Valge Tähe teenetemärk. Tal oli oma apteek Kivimäel. Järgnes põgenemine Saksamaale, kus tegutses Kempteni Eesti gümnaasiumi direktorina, ja edasine elu aastast 1949 Austraalias. Väljapanekut peab kiitma hea informatiivsete fotode, artiklite, raamatute ja käsikirjade valiku eest, samuti täpsete ja korrektsete saatetekstide eest. Ülihuvitav on H. Salasoo päevikute väljapanek. Nende päevikute põhjal kirjutas Inno Salasoo oma isast raamatu “Linad ja takud” (Tartu, 1998). Imetlusväärne on olnud Inno Salasoo ettevõtlikkus ja kannatus päevikute dešifreerimisel. Nii tuli vene keeles ja salakirjas päevikute arusaadavaks tegemisel kasutada mitmete spetsialistide abi. Eriti andnud otsida inimest, kes salakirja lahti harutaks, ja leidnudki selle Rootsist — eestlasest matemaatikaprofessori Jaak Peetre. Eestikeelsed päevikudki vajasid nuputamist, sest need on imepeenes kirjas. Näitusel on vaadata ka H. Salasoo töövahendeid, tema enda Austraalias meisterdatud taimeraam.Oli tema kogutud taimi, mida säilitatakse Zooloogia ja Botaanika Instituudi herbaariumis, ja näiteid Austraalia taimedest. On tema luuletusi, raamatukujunduse eskiise, eksliibriseid. Paksud kaustad kirjavahetusega, au- ja tänukirju. VAIKE HANG |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||