|
||||
Nr 25 (1010) Neljapäev, 30. juuni 2011 |
||||
Arhiiv |
Ämmaemandalt laks vastu tagumikku, nutt lahti — nii me siia ilma tuleme, kui… Aga riik doteerib 10 miljoni krooniga 7–8 tuhandet aborti aastas. Võiks osa sellest rahast hoopis üksikemadele jagada. Mõned erakonnad võistlevad emapalga autorsuse pärast, aga ega see üksi taga eesti rahva püsimajäämist. Emapalk ei pane naisi sünnitama, on vaja turvalisust. Naisele on vaja tõotust, et mees aitab ka lapsed üles kasvatada. Kui me edaspidigi kulutame kogu auru nn seksuaalvähemustega tegelemisele ja ei tõsta au sisse abielu kui mõistlikku, aastasadadega õigustatud turvalist kooselu vormi, vaid tekitame usaldamatust, sundides abikaasasid kogu elu ostude kviitungeid alles hoidma, juhtub see, et eesti rahvas, elanud üle suure katku, 50 aastat nõukogude võimu, kaob iseseisvusele ja oma riigi olemasolule vaatamata. Hiljuti olin ühe kõrgkooli lõpuaktusel. Vaatasin neid õnnelikke nägusid, aga pähe tulid hoopis muremõtted. Kui paljud meie noortest, kes lõpetavad sel aastal kõrgkooli, ametikooli, gümnaasiumi, maanduvad töötute kartoteegis? Kui paljud nendest noortest võtavad üheotsapileti kuhugi teise riiki? Tööhõive osas mingit kardinaalset paranemist ju ei ole. Pidid ju investorite hordid kohe pärast euro kasutuselevõttu üksteise võidu kohale tormama, et investeerida kõrgtehnoloogilistesse ettevõtetesse, ja selle tulemusena pidi märksa vähenema tööpuudus. Millegipärast pole seda juhtunud ja endised ennustajad on ka vait. Selle euroga on üldse segased lood. Ei ole võimalik, et valitsus ei teadnud juba sügisel, mis puder seal eurotsoonis podiseb. Rahvale aeti oma ülioptimistliku jutuga lihtsalt prügi silma. Oli ju valimiseelne aeg. Nüüd ei jõua enam kokku lugeda neid kohti, kuhu meil on vaja maksta. Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi tuleb meil maksta 149 miljonit € ja pärast liitumisotsust tuleb meil garanteerida fondi kohustusi 1,995 miljardi € ulatuses. Lisaks tuleb maksta selle fondi aktsiakapitali 48 miljonit €. 2013. aastal võtab fondi funktsioonid üle Euroopa Sotsiaalmehhanism. Eesti Pank peab osalema Kreeka riigi võlakirjade kokkuostus ja juba praegu on Eesti Pangal Kreeka võlakirju miljonite eurode eest. Eesti maksimaalne osalus selles programmis on 192 miljonit eurot. Mingi raha jääb tõenäoliselt tagasi saamata või nagu ütleb EP asepresident Märten Ross, “on selge, et rahapoliitika on seotud riskiga”. Kes selle jama kinni peab maksma? Eks meie teiega maksamegi. Ameerikas arutatakse, kas 9 %-line tööpuudus toob kaasa Barak Obama kaotuse presidendivalimistel. Meie esimese kvartali tööpuudus oli 14,4 % ja peaministril pole isegi piinlik. Mõningane tööpuuduse vähenemine viimastel kuudel on tingitud igakevadiste ajutise iseloomuga töökohtade tekkimisest. Tundub, et ei Riigikogu ega valitsus ole uute tööturule tulijate probleeme endale üldse teadvustanud ja ei pea seda tähtsaks, et paljud noored peavad alustama oma tööalast karjääri töötuna ning kuidas see nende edaspidisele tööalasele aktiivsusele võib mõjuda. Senikaua, kui ei õnnestu tööd saada, tuleb jääda vanemate ülalpidamisele, mis muutub üha raskemaks. Ainuüksi toidukorv on aastaga kallinenud 13 % . Sarjast “Huvitav, huvitav!”. Eesti Ekspressi ajakirjanik Krister Kivi tegi lühireisi Breemenisse ja avastas, et seal on müsli (Lotte analoog) 13, juust Gouda on 2,1, suhkur ligi kaks korda odavam (võrreldud on odavpoekette). Juuresolev arvestus näitab, et käies odavlennufirmaga Breemenis poes, on võimalik saavutada isegi 75 € säästu. Eestis tõusis tänavu esimeses kvartalis toidukaupade, jookide ja tubakatoodetega hulgikauplejate kasum rekordtasemele! Valitsus ja Riigikogu annavad elukalliduse tõusuks ka oma parima. Administratiivselt reguleeritavad hinnad on tõusnud mittereguleeritavate hindadega võrdselt 5 %, nii et poole hinnatõusu eest võlgneme tänu valitsusele ja Riigikogule. Peaminister kinnitab kogu aeg: ”Euro hinda ei tõsta.” Osaliselt võib see isegi õige olla — seda teeb valitsus ise. Siseturu tarbimine väheneb, inimesed ei jõua enam niisuguses koguses kaupu ja teenuseid tarbida kui varem, tööjõud lahkub. Pole hullu, mõtlevad valitsejad. Küll nad midagi välismaal teenitust ka Eestis kulutavad. Käibemaksu kaudu laekub ju hinnatõusust ka riigieelarvesse. Hinnatõusu tasemelt oleme kindlalt Euroopas esirinnas. Eurostati andmetel olime aprillis 27 ELi liikmesriigi hulgas inflatsiooni suuruse poolest teisel kohal Rumeenia järel. Eespool Leedust ja Lätist. Teistest lähiriikidest oli hinnatõus Soomes 40 % väiksem ja Rootsis 3 korda väiksem. Viimastel päevadel on meedias palju käsitletud elektrihinna tõusu, seda juba lähitulevikus. Prognoose on igasuguseid. Võib siiski öelda, osa ettevõtete üleminek börsil kujuneva hinnaga elektri kasutamisele tõi kaasa 35–40 % hinnatõusu — kuigi ametlik prognoos, mida kogu aeg korrutati, ei ületanud 20 %. Eesti Energia ise tegi kohe pakkumised, mis olid endistest fikseeritud hindadest 40–50 % kõrgemad. Meie analüüs näitab, et alates 1. augustist 2011 Eesti paketi Kodu-2 ja Fortumi pakutav elektri hind Soomes peaaegu võrdsustuvad. Vahe on 1 sent. Aga palgad ja sissetulekud ei võrdsustu. Elektri hinnast moodustab võrgutasu Eestis 43,8 %, Soomes 28 %. Kui kõik hinnakomponendid jäävad endisteks, siis pärast elektrituru avanemist aastal 2013 prognoosime elektri hinnaks 16,4 senti kWh eest, mis on 20 % kõrgem kui Soomes. Mis juhtub ülejäänud hindadega, mis toimub ostujõuga? Võite ise arvata. Sotsiaalprobleemid meie valitsejatele muret ei valmista. Nii on valitsuskoalitsioon kokku leppinud sotsiaalmaksu lae kehtestamises, mis toob kaasa sotsiaalmaksu alusel arvutatavate pensionieraldiste vähenemise 4–5 %. Ei ole kuulda, et riikliku pensioni ja pensioni teise samba makseid vähendataks proportsionaalselt sotsiaalmaksu laega. Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu volikogu arutas 17. mail sotsiaalmaksu lae kehtestamise ja räige hinnatõusu mõju pensionäridele ja võttis vastu avalduse Riigikogus esindatud erakondadele, kus protesteerime valitsuse sammude vastu sotsiaalmaksu ja hinnatõusu valdkonnas. Et koondada inimesi näitama oma meelsust, otsustasime hakata koguma protestiallkirju valitsusepoolsete, terve mõistuse seisukohalt lubamatute sammude vastu. Nii et kui keegi pöördub teie poole ettepanekuga ühineda protestijatega, siis suhtuge sellesse kui solidaarsusavaldusse. Olgem ühtsed ja aidakem igati kaasa protestiallkirjade kogumisele! See on meie kõikide huvides. Vastasel juhul saame niisugused laksud vastu tagumikku, mille puhul ämmaemanda antud laksu meie sündimisel võib lugeda lausa paituseks. Andres Ergma |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||