|
||||
Nr 19 (1004) Neljapäev, 12. mai 2011 |
||||
|
Arhiiv |
Oli imeline nädal ja nädalavahetus, seda nii looduses kui ka looduses aset leidnud sündmuste poolest. Nägin Metsavana, kes elab Valgamaal Pedäjemäel kõrgete mändide seas, aga rändab ringi kõigis teisteski metsades. See igivana hall võlur silitas rõõmsalt oma pikka sammalhabet. Metsavana oli õnnelik, et koolilapsed istutasid metsapäevadel nii palju puutaimi, õnnelik sellegi üle, et taas on ees looduskaitsepäev, mis innustab inimesi tema elupaiku hoidma ja paljundama. Vastutasuks oli ta ka asjad seadnud nii, et nüüd, mil käod kukkumas, on ühtlasi mets haljendamas: raagus metsas kukkudes kutsuksid käod välja külma kevade. Hoolimata sellest, et perenaised murravad juba kisselli keetmiseks ja koogi küpsetamiseks peenralt rabarberivarsi, et nartsissid ja tulbid lõõmavad värvidemeres. Kui tema käes taevaluukide võtmed oleksid, küllap saadaks ta meie põllumaale ka kosutavat vihma. Aga ehk see heatahtlik vana kõneleb sellest Vihmameistriga... Hoolega tegutses ka üks teine vana, nimelt Paevana, keda nimetatakse ka Paevanemaks ja Rein Einastoks. Paevana pidas koos Paeliidu ja Paepõnnidega rahvuskivi pae sünnipäeva ning avas Eesti paeaasta. Paepõnnid joonistasid ning meisterdasid, kivisõbrad esitasid kaunist muusikat, kuulati ettekandeid ja uudistati näitusi: “Vaadates kivile silma, näed igavikulist ilma“ (paekivi sünnipäeva tähistamise moto). Ning lõpuks istutati tammepuu. Tuhanded talgulised koristasid koduõue ja selle ümbrust, koristasid kodust kaugemaidki paiku. Kui palju rahvast aga aiamaal peenraid tegi ja seemneid maha külvas, selle üle keegi arvestust ei pidanud. Ega need külvajad sügiselgi endid ja hoolega kasvatatud juurikaid ja muud tervislikku suupoolist üle lugema hakka, aga rõõmsad on nad korraliku saagi pärast kindlasti. Nüüd on kätte jõudnud kartulipaneku aeg, seda näitavad õieehtes toomingad. Inimesi jätkus ka Euroopa päeva ettevõtmistele. Eriti imeliseks tegi nädalalõpu aga emadepäev. Kui kõik naised polegi emad, siis igal inimesel on teda südame all kandnud ema. Sellepärast läheb meil kõigil emadepäevaga seotu südamesse. On lapsi, kel pole sel päeval võimalik ema juurde tulla, on neidki, kes unustavad emaga sel päeval ühendust võtta, aga emad on oma mõtetes kindlasti nendega, ja nad andestavad. Igavest und puhkavate emade rahupaikadele lilli viies aga tood rahu ka oma südamesse. Ja nii võis suurele hulgale emadele olla pidupäeva kulminatsiooniks Eesti Meestelaulu Seltsi 22 aastat tagasi algatatud emadepäeva pidulik tähistamine Estonias, selle teleülekande jälgimine. Nagu ikka, tegid selle eriti meelejäävaks laulumehed ja -poisid. Huviga oodati, mida on emadele seekord lisaks õnnitlustele öelda Eesti Vabariigi presidendil Toomas Hendrik Ilvesel. President oli asjalik. Ta rõhutas, et emad ja vanaemad peaksid olema nõudlikumad nii enda kui ka laste tervise suhtes, sest “tervis on meie alus ja öeldis“. Tervislikuma elu huvides tuleks rohkem liikuda ja valida õigesti toitu, olla nõudlikumad toidu tootjate vastu. Samuti peaksid emad olema nõudlikumad hariduse ja õppimise suhtes. Halduse ja riigi keel peab olema arusaadav, nii ka seadused, mis pole ju mõeldud vaid juristidele. Lubamatuks pidas president segadust, mille Tallinn on tekitanud esimesse klassi astuvate laste ja lastevanemate seas, paljud lapsed ei teagi veel, millises koolis nad õppima hakkavad. Emad on mures, lastel on tekkinud hirm kooli ees ja oma võimete suhtes. Ka Eesti Naisliidu esinaine Siiri Oviir rääkis oma sõnavõtus nõudlikkusest. Ta rõhutas, et Eesti on sündinud emade armastusest, sellele tuleb nüüd lisada oma laste nimel nõudlikkus riigi vastu. Kuigi riik on majanduskriisi ületamas, on väga paljud pered kriisis, vanemad on töötud, tuntakse end oma riigis üleliigsena, ei suudeta oma peret toetada ja toita. Siiri Oviir soovis, et meie endi poolt juhtideks valitud inimesed näeksid ja arvestaksid perede muresid. Ta uskus, et asja lahendus pole niivõrd riigi raha hulgas, kuivõrd selles, kuidas seda raha kasutatakse — kas hoitakse ülal buumiajal üleshaibitud riigi kuvandit või omavahelisi suhteid. Aitäh, Siiri Oviir, otsekohese ja vajaliku kõne eest! Aasta emaks esitas Eesti Naisliit Tartu arsti Sirje Saare, kel on seitse last ja kolmteist lapselast. Just tema lapsed olid esitanud oma ema aasta ema kandidaadiks. Sirje Saar ütles, et armastus pole ainult tunne, vaid soov aidata teisel koormat kanda. Ta tänas oma armsat peret, abikaasat ja lapsi. Ta tänas oma ema, isa, vanaema ja tädi, kes kasvatasid teda jumalakartuses ja andsid talle eluteele kaasa praeguseni kehtivad väärtushinnangud. Sellele toetudes on ta suutnud olla hea ema, hea arst ja kaasa aidata laste tugikeskuse tegemistele. Kui hea, et saime kas või kaudselt tuttavaks taas ühe julge ja eeskuju andva naisega, aasta emaga! Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||