|
||||
Nr 1 (559) Neljapäev, 10. jaanuar 2002 |
||||
Arhiiv |
Varasügisel kirjutas meile lugeja, keda huvitas teiste eakate elu-olu. Mida tehakse, kuidas aega veedetakse? Sellest kasvas välja mõte valida kaastöövõistluse üheks teemaks pensionäride tegevus. Teatavasti on Eestis ainuüksi eakate päevakeskusi ligi 70, lisaks muud vanema rahva kooskäimise kohad, ühendused, huviringid, haridusasutused. Videvik on nendest kirjutanud, kuid kõikjale me loomulikult ei jõua. Nõnda lootsimegi kirjasõpradele, kes kaugemadki paigad leheveergudele tooksid. Paraku suurt võistlustööde tulva ei tulnud. Kas on tegu eestlaste paljukõneldud tagasihoidlikkusega, hoiakuga — mis meil teistest, ise teame kõige paremini — või on asi lihtsalt mugavuses? Otepää kandi elu-olu, Valgamaa sündmused, Raplamaa rahva tegevus, virukeste käigudki on lugejateni jõudnud. Mõnelt poolt tuleb sõnumeid tihedalt, enamik pensionäride üritusi on kirja pandud. Kahjuks on väikesaartel vaikus. Kuidas elatakse Kihnus ja Ruhnus, Hiiumaal, Vormsis, Muhus? Rohkem oleks oodanud uudiseid Harjumaalt ja süda-Eestist. Kui nüüd artikleid sisuldasa vaagida, siis paberile pannakse küll pidude korraldajate ja esinejate nimed, aga millega ja kuidas esineti, kuidas kontserdiks või peoks valmistuti, kust repertuaari hangiti — palju sellist, mis asja olemust avaks, jääb lugejal teadmata. Aga võõrad nimed jäävad võõrasteks. Kummastav on seegi, et rahva elust-olust, tööst ja muredest üldreeglina juttu ei tehta. Jääb mulje, et eakate elu on üks pidu, ekskursioonid ja pillerkaar, kellelgi ei ole kodus haiget pereliiget, keegi ei vaja hooldustöötaja abi. Isegi portreelugudes on tihti vaid loojumatu päikesepaiste ja rohkem ilusaid sõnu kui sügavat inimesesse vaatamist, selle avamist, miks just tollest mehest või naisest on kirjutatud. Tõsi on, et kõik võistlusele saadetud tööd ei mahu päris hästi etteantud piiridesse. Post on toonud ka luuletusi, anekdoodikesi ja vesteid. Aga juuksekarva me lõhki ajama ei hakka — kui on mõnus lugeda, ladusasti kirja pandud ja vaimukas lugu, hindame seda. Ärgu nüüd keegi eelöeldust nõnda aru saagu, et kaastöövõistlus ei õnnestunud. Võistlus on leheveergudele toonud uusi autoreid, aktiivsemaks on muutunud paljud varasemast ajast tuttavad. Oleme saanud kinnitust veendumusele, et Eestimaa on toimekas ka Tallinnast kaugel eemal, et sealgi elatakse huvitavat elu. Paikkonniti on eakate tegevus üsna eriilmeline. Mõnel pool on pearõhk taidlusel, teisel enesetäiendamisel. Nõva rahvas on tähelepanu alla võtnud kodukandi mineviku, korrastanud kalmuaeda, taastanud mõisaprouade ristid ning kohaliku külalauliku hauaplatsile mälestuskivi pannud. Surnuaedu ja unustatud haudu on aga palju, tore oleks, kui Nõva eakate eeskuju nakataks ka teisi. On küsitud, kuidas saame 10. jaanuaril kokkuvõtteid teha, hulk võistlustöid ei ole veel ajalehes ilmunudki. Saame küll. Oleme ju kõik tähtajaks laekunud tööd läbi lugenud. Mis üldhuvitav on, ilmub kindlasti hiljem. Ega kõik, mis kaastöövõistlusele saadetud, saagi oma taseme tõttu trükis ilmuda. Osa paberile pandust on huvitav lugeda ainult autoril endal või tema perel (oma nimi ajalehes), osa on toimetusele juba pähe kulunud tekste, kord aastas vähemasti toob post sama loo. Ju see Järvamaal elav autor loodab, et toimetusetöötajad mälunõtruse all kannatavad. Et head tööd on kõik enam-vähem võrdsed, otsustasime paremusjärjestust seekord mitte teha. Ära märgime pikemate kirjutiste rühmas järgmised tööd: Vaike Hang “Manilaiu külapäevadel”, Aldo Kals “Liivlaste maal”, Enda Naaber “Külamemme hing”, Erich Meerja “Mõtteuiteid reheradadel”. Lühisõnumite tase on väga ühtlane. Küllap sõnumite huvitavus johtubki ennekõike kohalikust elust — kus huvitavad sündmused toimuvad, sealt on ka midagi kirja panna. Nagu juba öeldud, kirja pannakse aga just nõnda, nagu üritus toimus, omalt poolt on lisatud vähe. Kiitvalt tuleb esile tõsta sõnumite saatjad Heili Ollema Nõvalt ja Eha Vaerand Otepäält. Erna Aas Tallinnast on mõnusaid vesteid saatnud, meeldivalt on meid Türi kandi eluga kursis hoidnud Laine Sinikas. Täname kõiki, kes meile on kirjutanud. Selle kokkuvõtte ilmumise ajaks on kõik kiidetud autorid meie tänusõnad ja väikesed meened loodetavasti kätte saanud. Loodame, et kirjutate meile ka alanud aastal. Mööda ei maksaks sealjuures vaadata ka omavalitsuste sotsiaaltöötajate vajalikust ja tänuväärsest tegevusest. IMBI JELETSKY |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||