|
||||
Nr 16 (1001) Neljapäev, 21. aprill 2011 |
||||
Arhiiv |
Võru Järve kool saab tänavu 15-aastaseks Võru linnas kultuurimaja vastas, tänavast pisut eemal aia sees asub pealtnäha tavaline maja. 1996/97. õppeaasta alguses avas siin uksed toimetulekukool — Võru Järve kool. Esimesed sammud mõõduka vaimupuudega laste õpetamisel astuti Võrus 1992. aastal. Põhikooli ja gümnaasiumi seadusesse oli sisse viidud täiendus, mis andis kõigile kooliealistele lastele — ka puudega lastele — võimaluse kooli minna. Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi juures avati arendusklass, mis asus Punamütsikese lasteaia ruumides. Õpetajaks oli Tartu Ülikooli eripedagoogi-logopeedina lõpetanud võrulane Eve Morel. “Nägin oma poja Oliveri pealt, kui hästi oli talle mõjunud arendusklassis õppimine. Üha kindlamaks sai mõte, et Võrru on vaja toimetulekukooli — see rõõmustanuks paljusid lapsevanemaid,” heidab Järve kooli direktor Reet Kangro tagasipilgu. Detsembris 1995 hakkas Reet Kangro linnavalitsusele ja -volikogule tõestama toimetulekukooli vajalikkust. Veebruaris 1996 otsustas volikogu ühel häälel Liiva tänavas endise lastepäevakodu ruumes kooli asutada. Direktor kinnitab nüüd, et see oli suur kergendus. Suureks toeks olid ka teised puudega laste vanemad. Vaid kuu enne kooliaasta algust anti väga halvas seisus ruumid koolile üle. Algasid kibekiired ettevalmistused. Tänu linnavõimule ja paljudele headele abilistele avas septembris 1996 uksed puhas, remonditud ja hädavajaliku sisustusega Võru Järve kool. Veelgi tähtsam: olid eripedagoogid, abiõpetajad ja muu abitööjõud. Õppima hakkas 18 vaimupuudega õpilast. Ent probleeme jätkus. “Oli hetk, kui me Eve Moreliga ei teadnud, mida edasi teha. Aga parajasti siis jõudis Võru maakonda Taani Sotsiaalministeerium projektiga, kuhu olid ka puuetega inimesed kaasatud. Meidki lülitati sellesse projekti. Soomest sai meile kauaseks koostööpartneriks Alavuse Eriametikooli direktor Kari Aholainen. Nemad — taanlased ja Aholainen — olid esimesed, kes õpetasid, missugune on Euroopas erivajadusega lapse ja täiskasvanu sotsiaalne kaitse. Neilt saime teadmised, kindluse ja jõu. Kümme aastat käisid meie kooli lapsed vahetuse korras Alavusel. Kari Aholainen pälvis Võru linnavalitsuse teenetemärgi,” kõneleb Reet Kangro. “See oli vähim, mida saime tänuks vastu anda.” Sammhaaval tänase koolini Järve kool töötab haridus- ja teadusministeeriumi antud koolitusloa alusel, lihtsustatud õppekava toimetuleku- ja hooldusõppe järgi. Igale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava, mis valmib koostöös lapsevanemaga. Toimetulekuõppe eripära on aga see, et üheksale kooliaastale lisandub vajadusel veel kolm aastat. Esimene lend põhikooli lõputunnistusega noori väljus kooliseinte vahelt 2002. aastal. Edasi viib haridustee Vana-Antslasse, kus sealses kutsekoolis saab õppida töid, mida kodus ja tööturul võib vaja minna. Sel kooliaastal õpib Järve koolis 37 mõõduka, raske ja sügava vaimu- ning liitpuudega õpilast: 10 Võru linnast, 26 Võru ja üks Valga maakonnast. Õpilased on jagatud kuude klassi, kus nendega töötavad eripedagoogid, eriharidusega spetsialistid ja õpetajaabid. Õppetööst vaba aeg on sisustatud arendavate tegevustega. Suviti on toimunud kooli juures loovuslaagrid. Pedagooge koos direktoriga on 17, lisaks abitööjõud. Kõik nad moodustavad meeskonna, andes oma panuse puudega lastele turvalise keskkonna loomisel, täpsustab Reet Kangro. Kooli juhtkonnast on direktori kõrval vanempedagoogid Eve Morel ja Epp Roon. 2007. aastal lõpetasid nad kolmekesi Jyväskylä ülikoolis täiendkoolituse. 2003/04. õppeaastal sai Järve kool juurdeehituse. Ruumi tuli märgatavalt juurde. Õpetajatele ja õpilastele on siin kohti, kus saab segamatult tööd teha või lõõgastuda. Suur osa sisustusest on muretsetud projektide abil. Kooli on toetanud paljud organisatsioonid ja firmad. Esimese annetuse tegi Võru sõpruslinn Bad Segeberg Saksamaalt. Koolimaja seintel on koolielu ja koostööpartnereid tutvutavad stendid. Piltide vahel tabab silm au- ja tänukirju. Üheks kaalukamaks tunnustuseks on 2007. aastal saadud Euroopa kvaliteedi tunnusmärk kooliarendusprojekti “Aken minu maailma” eduka elluviimise eest. “Kõik, mis kasvab välja vajadusest, on alati tugevam, toimivam ja kestvam kui see, mis on kunstlikult loodud.” Nii sõnastab Reet Kangro kuldreegli. Meiela avardab elukaart Ei saanud me üle ega ümber nüüdisaja käibesõnast “projekt”. Projektid toetavad õppetööd. Projektide kaudu saadakse raha, sama käib koolituste kohta. Vanade roomlaste mõttetera “Õpetades õpid!” on maksev ka tänases päevas. Vaid teadmistega suudad töös kaugele jõuda! Personalikoolitusest juttu jätkamegi. Mullu kevadel lõpetasid Jyväskylä ülikoolis eripedagoogika alal täiendkoolituse Reeli Saar (aasta õpetaja maakonnas 2010), Anu Kallas (aasta õpetaja Võru linnas 2010), käsitööõpetaja Anne Morel ja füsioterapeut Gaida Vassin. Projekti “Eelduste loomine vaimupuudega inimeste efektiivsemaks kaasamiseks tööturul” toetus läks ka nende nelja pedagoogi koolituseks. See on koostööprojekt, mis on ühendanud entusiastid ja mille koordinaatoriks on Tallinnas asuv Käo päevakeskus. “Koostöös suurte kogemustega eripedagoogi Helma Tähega — oli pikki aastaid Astangu keskuse juhataja ning praegu koostööprojekti mentor Käo päevakeskuses — oleme arendanud intellektipuudega inimeste elukaart ehk sotsiaalset kaitset. Valmimisel on digitaalne õpetaja juhendraamat.” Reet Kangro koostab sellesse raamatusse tugisüsteemid intellektipuudega inimeste toetuseks, arvestades vajadusi tema elukaares. Elukaar — selle poeetilise mõiste taga peitub inimese toetatud elu väikelapseeast vanuripõlveni välja. “Tahame Lasva vallas Nõnova külas ehitada küla intellektipuudega inimestele. Nii- suguse, nagu on Maarja küla Põlvamaal. Võrumaal on välja arendatud tugev intellektipuudega noori toetav võrgustik: Järve kool — Vana-Antsla kutsekeskkool — Võru päevakeskus. Aga mis saab edasi? Täisealistele inimestele on loomulik elada iseseisvalt, eraldi vanematest. Sama kehtib ka vaimse puude korral. Pealegi, vanemad vananevad. Toetav kogukond, kus saab elada ja tööd teha, oleks väga vajalik. Kavatsuse teostamiseks koondusid aktiivsed puudega laste vanemad ja organisatsioonid ning asutasid 2008. aastal MTÜ Toetuskeskus Meiela,” kõneleb Reet Kangro, kes on ühtlasi selle juhatuse eesotsas. Juba kolmandat aastat pakub Meiela rehabilitatsiooniteenust Järve kooli ruumides. “Koostatud on küla arengukava, kus ligemale 50-hektariline ala Lasva vallas Nõnova külas kuulub toetuskeskusele. Planeeritakse ehitada töö- ja elamiskeskus intellektipuudega inimestele. Tänuväärset koostööd oleme teinud Eesti Maaülikooliga hoone projekteerimise osas. Järve kooli õpilased ja päevakeskuse noored on ehitataval alal teinud heakorratöid, andes nii oma panuse keskuse rajamisse.” Koostööpartnereid kaugelt ja lähedalt Veebruaris võõrustas Järve kool suurt rahvusvahelist seltskonda. Seoses Comeniuse projektiga “The European Food Passport Project” külastasid kooli eripedagoogid seitsmest Euroopa riigist — Suurbritanniast (kaks kooli), Lätist, Ungarist, Poolast, Portugalist, Türgist ja Rumeeniast. Projekt sai alguse 2009. aasta oktoobris ja lõpeb tänavu juulis. Tegemist on rahvusvahelise toiduprojektiga, mille käigus erivajadustega lapsed õpivad tundma Euroopa köökide sarnasusi ja erinevusi. Lastele räägitakse kaubandusest, tervislikust toitumisest ja mahetootmisest. Projekti lõpus valmib kokaraamat, kus on esindatud kõigi projektis osalevate maade traditsioonilised toidud; raamatuga on kaasas DVD ja CD. Raamatut esitletakse kooli juubelipidustuste ajal 27. mail. Projekti koordinaator on Ann Southren Inglismaalt Durham Trinity koolist, ta külastas Järve kooli juba kolmandat korda, hinnates siinsete õpetajate ja õpilaste pühendumust. Ann Southren on erihariduse valdkonnas töötanud üle 40 aasta. Ka on ta Briti nõukogu Comeniuse saadik. 2010. aastal tunnustas kuninganna Elizabeth teda MBE (Briti impeeriumi liige) ordeniga. “Me oleme alles poolel teel,” võrdleb Reet Kangro oma kooli aastatepikkust tööd Inglismaa kolleegi omaga. Projekti “Easy together” (“Koos on kergem”) veetakse koos Gaisma eriinternaatkooliga Lätist. Selle projekti kestus on 1. septembrist 2009 31. maini 2011. Reet Kangro kiidab lätlasi, kel on raamatu väljaandmise kogemus. Otsest õppekirjandust ju toimetulekuks ei ole. Nüüd on ilmumas raamat “Puhtaks ja korda”. “Toimetulekuõppe põhieesmärk on, et inimene oleks puhas, korras ja hoolitsetud. Ja tähtis on ka, et ta hoolitseb enda eest, nii palju kui suudab, ise,” ütleb Reet Kangro. Läti projekti juhib Ester Peterson, kes oli aastaid kooli hoolekogu esimees. Nüüd töötab ta Järve koolis pedagoogina. Tema tegeleb ka Euroopa Ühenduse programmi “Euroopa noored” vahendusel tulnud vabatahtlikega. Sel kooliaastal on siin neiu Saksamaalt, eelmisel oli tšehhitar. “Ühed projektid on lõppemas, uued tulevad asemele,” nendib direktor. Märtsis olid Järve kooli eripedagoogid külas Pihkva erikoolis. Tegemist on uue koostööpartneriga. Comeniuse raames on esitatud ka järgmine, nn terve südame projekt, mis propageerib liikumist ja tervislikke eluviise. Reet Kangro on 15 aastat kuulunud haridusministeeriumi puuetega laste arendamise töörühma. Praegu on ta taolises töörühmas sotsiaalministeeriumi juures. 2009. aasta emadepäeval pälvis Reet Kangro Võrumaa aasta ema tiitli. Kangro peres on kaks last: Oliver (29) ja sel kevadel Tartu lennuakadeemiat lõpetav Anett (23). Kogu pere on ema tulihingeline toetaja tema töös. Toona märkis maakonnaleht Võrumaa Teataja aasta ema kohta, et Reet Kangrot võib pidada ka paljude “eriliste” laste emaks. Küsin Reedalt, mis on tema töö võlu ja valu. “Võlu? Kui lapsed sind hommikul rõõmsalt tervitavad. Laste rõõmsad näod ongi võlu, laste õnnetunne teeb õnnelikuks. Veel tahan rõhutada pere osa. Meil käivad lapsed kodust. Käime neil bussi vastas ja pärast kooli saadame bussile. Puudega last peres tuleb võtta kui teistega võrdset. Õnneks hakatakse järjest rohkem mõistma, et igaühel on koht päikese all. Häirib suhtumine, kui näiteks raha taotlemisel on sihtgrupi suurust küsitud ja imestatud: “Aga teid on nii vähe!” Mida väiksem selliste laste ja noorte hulk on, seda parem muidugi. Aga see ei tähenda, et niisuguseid inimesi ei peaks aitama,” ütleb Reet Kangro pärast väikest mõttepausi. Võru abilinnapea Kersti Kõosaar: “Võru Järve kool on meie linna kõige helgem asutus. Siin on palju rõõmu, imelisi arenguid, sügavat austust ning mõistmist. Tubli meeskond on palju ära teinud, kuid ma tean, et nad ei peatu enne, kui on saavutanud oma eesmärgi — hästi toimiva tervikliku süsteemi, kus nende õpilased on õnnelikud Eesti Vabariigi kodanikud.” Liina Valper |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||