|
||||
Nr 12 (997) Neljapäev, 24. märts 2011 |
||||
|
Arhiiv |
Kevad on kätte jõudnud. Kui pessimist kirub ikka veel libedust ja lumerohkust, siis optimist arvab, et kevad on alanud mitte ainult kalendri järgi, vaid ka looduses. Õhus on värskust, päikese käes vajuvad madalamaks jäised lumekuhilad, mõnes aias on pistnud oma ladvakese välja lumikellukesed. Päevad pikenevad. Ja mis kõige toredam — õhtuti käratsevad õues lapsed, käes on kevadine koolivaheaeg. Esmaspäevast arvates jääb koolilaste laulu- ja tantsupeoni “Maa ja ilm“ sada päeva ning tuhatkond 8–12-aastast last saatsid Tallinna lauluväljakul selle sõnumiga teele saadikud nii põhja, lõunasse, itta kui ka läände. Ja Jaapanis pidavat kirsipuud õitsema hakkama. Selle kõige, ka veel tuhandete teiste heade asjade pärast ei tahakski igapäevaelu murelikke mõtteid kirja panna — kevad on lootuste aeg. Ning mõeldes eelkõige lastele, tahaks korrata: kui jätkub tööd, jätkub ka leiba. Kui aga ei jätku? Sellest, kuidas me elame, peaksime ausalt rääkima, sest meie lapsed mitte ainult ei laula ega tantsi. Püüdes igati eneseväärikust säilitada, tunnistame, et paljudel meist, mis aga kõige halvem — lastel — on kõht tühi. Viiendik meist on vaesed. Kas asi on siis nii hull? Neile, kes enam kuidagi ise hakkama ei saa, tõsteti aasta algusest toimetulekupiiri määr 76,70 euroni (1200,09 krooni) kuus üksi elavale inimesele või pere esimesele liikmele. Sellest süsteemist annab täpsema ülevaate kõrval olev kirjutis. Sealt ilmneb, et ei tasu uskuda mõne poliitiku süüdimatut väidet, nagu makstakski nüüd pere esimesele liikmele toimetulekutoetust 76,70 eurot — see on ikka toimetulekupiiri määr. Ka on meil elukallidus nii palju kerkinud, palgad, pensionid, peretoetused aga samaks jäänud, et vaeste veel vaesemaks jäämine oleks meie ellu nagu selgelt ette sisse planeeritud. Näiteks paisusid veebruaris, võrreldes aastatagustega, hinnad kaks korda rohkem (5,7 %) kui Euroopa Liidus keskmiselt (2,4 %). Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri kommentaari järgi olevat nii kiire hinnatõusu põhjus kasin konkurents hulgi- ja jaekaubanduses või ka hindade ühtlustumine eurotsooniga. See viimane tähendab, et sama nobedasti peaksid tõusma ka palgad. Kas on tõusnud? Ei ole. Kuidas siis inimesed peaksid toime tulema? Kas jäämagi taotlema toimetulekutoetust? Rääkisime sellest Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekandeosakonna peaspetsialisti Ljudmilla Leiusega. Ljudmilla Leius kinnitas, et sotsiaalabi, sealhulgas toimetulekutoetuse taotlejaid tuleb üha juurde. Selle aasta jaanuaris maksti Tallinnas toimetulekutoetust juba peaaegu kaks korda rohkem kui 2010. aasta jaanuaris. Veebruaris halvenes olukord veelgi: väljamakstud toimetulekutoetuste summa on suurem kui kogu 2007. aastal kokku ja sama suur kui kogu 2008. aasta arvestuses. Veebruaris kasvas toimetulekutoetust saanud perede arv, võrreldes jaanuariga, 156 võrra, pereliikmete arv 321, laste arv 55 ja töötute hulk 47 võrra. Ometi oli veebruarikuu teatavasti kolm päeva lühem kui jaanuar (seega kulus 10 % vähem kütet, vett ja elektrit). Aga vaeseid on palju rohkem kui toimetulekutoetuse saajaid — mõnel taotlejal on vaid euro või paar rohkem sissetulekut kui toetuse saamiseks vajalik. Neist andmetest lähtudes ütles Ljudmilla Leius, et toimetulekupiiri määr pere esimesele liikmele võiks kehtida samuti ka teistele liikmetele, sest praegu ei saa pere teine liige toetuse eest isegi minimaalset toidukorvi osta. Näiteks Eesti Konjunktuuriinstituudi toidukorv, mis vastab 4-liikmelise pere ühe nädala tegelikele ostudele Tallinna kauplustes, maksis mullu detsembris 974,74 krooni ning oli 2009. aasta detsembri toidukorvist 13,8 % kallim. Kui ruttu aga toiduainete hinnad pidevalt kasvavad, seda kogeme iga päev omal nahal. Õige ei ole arvestada lastetoetust perekonna sissetulekute hulka, mida ka kuni 2005. aastani ei tehtud. Riik on toimetulekutoetuse, nagu üldse toetuste määramisel tõesti kitsi. Nii näiteks arvatakse pere sissetulekute hulka iga sent, rääkimata eurost, millega vanavanemad lapselapsi oma pangakontolt toetavad, seda ka eluasemelaenu maksmisel. Kas me ei peaks eeskuju võtma nendest riikidest, keda peetakse kriisis olevateks, näiteks Kreekast ja Iirimaast, kuid kes pole ometi oma vaesemat rahvast virelema jätnud, vaid maksavad neile mitmesuguseid korralikke riiklikke toetusi. Loodan, et kõigil läbirääkimistel, mida koalitsioonipartnerid praegu Toompeal peavad, on lõpuks ometi alltekstiks riigi kõigi elanike, sealhulgas vaeste elujärje parandamine. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||