|
||||
Nr 3 (988) Neljapäev, 20. jaanuar 2011 |
||||
|
Arhiiv |
Paljudele meist sooviti uueks aastaks head euroaastat. Aitäh neile, sest selles vallas on tõesti abi vaja. Uue rahaga on väga raske harjuda, tahes-tahtmata arvutad oma kulutused, et neist aru saada, kõigepealt kroonidesse ja alles siis kalkuleerid, palju need eurodes teevad. Hirm on, selline, mida kroone kasutades ei olnud. Miks hirm? Eelkõige ebakindluse pärast, mida sa kauplustes sisseoste tehes tunned, sest sa ei suuda üheaegselt kokku liita, kui palju maksta tuleb, ja samas meenutada, kui palju on su rahakotis eurosid, kuigi kodus raha üle lugesid. Hirmu tekitab ka hinnatõus. Tähendab, korraga tuleb omaks võtta nii kõrgemad hinnad kui ka uus raha. Aga kulutuste lähtepunktiks on ikkagi endises suuruses sissetulek. Need meie hirmud on loomulikud. Psühholoogi arvates võime alles umbes aastaga euroga harjuda. Kuidas saame aga hakkama toidukaupade suurenenud hindadega? Kui palju oleme kuulanud-lugenud, et euro tulek iseenesest hindu ei tõsta! Muidugi, hingetu raha, olgu see euro või kroon, iseenesest tõesti hindu ei tõsta — seda teevad ikkagi inimesed. Mäletan jaanuari alguses ühes ajalehes ilmunud lugu ühe kaubandusketi avalike suhete juhiga, kes kinnitas, et suhkru hind võib veebruaris tõusta, seda dikteerivat maailmaturul toimuv. Tegelikkuses võis veel 6. jaanuaril selle keti toidupoodidest suhkrut osta kilohinnaga 0,73 eurot (11.50 krooni). 10. jaanuaril maksis seal suhkur juba 0.79 eurot, 11. jaanuaril aga sama suhkru kilogramm 0.85 eurot! Kui palju me siis suhkrut või leiba sööme, et hindade suurenemise üle kaevelda, võib küsida. Tõepoolest, kuid ega asi ole ainult nende hindade suurenemises. Statistikaameti andmete järgi saame võrrelda näiteks 2010. ja 2009. aasta hindasid. Nii oli 2010. aastal 2009. aasta keskmisega võrreldes värske köögivili 40 protsenti kallim, kütteõli 35, kohv 15,9 ja piim 14,7 protsenti kallim. Võrreldes 2009. aasta detsembriga olid kaubad mullu detsembris 7,2 protsenti ja teenused 3,2 protsenti kallimad. Toidukaup oli 10,8 protsenti ja tööstuskaup 3,6 protsenti kallim. 2009. aasta detsembrikuuga võrreldes on enim kallinenud värske köögivili (76 %), kütteõli (39,5 %), õunad (39 %), piim (37 %) ja tangained (29 %). Odavnenud on fotoaparaadid (21 %) ja televiisorid (14 %). Kui kiiresti toiduained aga juba selle aasta algusest saadik on kallinenud, seda saame praegu hinnata vaid iseenda ostukogemuste järgi. Küll on meil andmeid mulluse aasta neljanda kvartali neljaliikmelise pere nädala minimaalse toidukorvi maksumuse kohta. See oli 974 krooni 70 senti 2009. aasta detsembri 856 krooni vastu. See tähendab 13,8-protsendilist kallinemist. Aga kui siia liita veel samal ajavahemikul 6,9 protsenti suurenenud eluasemekulud ja muud sundkulutused, siis on elukallidus väga palju tõusnud. Elu näitab, kui palju hakkab minimaalne toidukorv maksma alanud aastal. Siinkohal on ilmselt õige seletada, mis see minimaalne toidukorv on ja mida see sisaldab. Statistikaameti seletuse järgi tähendab ühe kuu minimaalse toidukorvi hind seda, kui palju raha peab inimene kulutama, et saada ööpäevas toitumisteadlaste nõutud 2400 kilokalorit. 2009. aastal maksis minimaalne toidukorv 1178 krooni, seega 4 krooni vähem kui 2008. aastal. Ühtlasi on toidukorvi maksumuse arvutamine osa elatusmiinimumi arvutamisest, mis 2009. aastal oli 2660 krooni, 2008. aastal 2646 krooni. Selle raha eest peaks üks inimene saama eluks vajaliku söögi ning katma eluaseme- ja muud kulud. 2010. aasta kohta neid andmeid veel ei ole. Statistikaameti avaldatu järgi sisaldab kuu minimaalne toidukorv 5,4 kg rukkileiba, 12 kg kartulit, 1,2 kg makarone, 0,6 kg riisi, 0,3 kg odrakruupe, 0,6 kg tatart, 0,3 kg mannat, 0,75 kg saia, 0,45 kg nisujahu, 3,75 kg porgandeid, 5,25 kg peakapsast, 1,14 kg peeti, 0,93 kg kaalikat, 0,3 kg kuivatatud köögivilju (hernes, uba), 1,29 kg sibulat ja küüslauku, 0,3 kg tomatit, 0,15 kg kurki, 3,75 kg õunu, 1,8 kg banaani, 0,15 kg rosinaid, 1,2 kg apelsini, 0,3 kg marju, 2,16 kg sealiha, 1,8 kg värsket linnuliha (luudega), 0,21 kg maksa, 0,3 kg viinereid ja keeduvorsti, 1,95 kg värsket räime, 0,45 kg kalapulki, 0,45 kg sprotte, 8,5 muna, 6 l piima, 1,5 l jogurtit, 1,2 l keefirit, 0,45 kg juustu, 0,3 kg hapukoort, 0,3 kg võid, 0,45 l õli, 0,12 kg pähkleid, seemneid, 0,75 kg suhkrut, 0,6 l mahlakontsentraati, 0,6 l moosi, 0,03 kg kakaopulbrit, 0,15 kg kohvipulbrit, 0,03 kg taimeteed, 0,09 kg soola. 6. märtsil on Riigikogu valimised. Uskudes parlamenti pürgijate seni nähtud välireklaame, sai üks kolleeg neist kokku rahustava teadmise: Aitab! Võid kindel olla, et uus algus on sinu kindel võit! Loodame sellele! Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||