|
||||
Nr 43 (982) Neljapäev, 2. detsember 2010 |
||||
|
Arhiiv |
On ju endastmõistetav, et peaksime meeles hoidma lihtsat tõde — ei ole keegi siinilmas üksi, tuleb enda kõrval näha ka teisi. Küllap sellest lähtuti ka siis, kui ÜRO eestvedamisel hakati 1992. aastast kogu maailmas 3. detsembril tähistama puuetega inimeste päeva, et “juhtida tähelepanu puuetega inimeste mõistmisele ning julgustada toetama puuetega inimeste väärikuse, õiguste ja heaolu tagamist”. Eestis tähistatakse puuetega inimeste päeva 16. korda. Veel veerandsada aastat tagasi imestasid välisturistid, kui vähe on meie tänavail, kauplustes, teatreis, kõikjal linnapildis näha puudelisi inimesi. Kas neid ei olegi? Või on nad elust lihtsalt kõrvale tõrjutud? Nüüdseks ühendab Eesti Puuetega Inimeste Koda katusorganisatsioonina puuetega inimeste organisatsioone üle Eesti, sinna kuulub 16 maakondlikku puuetega inimeste koda ning 33 liitu. Tundub, et nüüd peaks ju kõik kenasti korras olema, inimestel on võimalus saatusekaaslastega suhelda, vajadusel nõu ja abi saada, on puuetega inimeste toetused ja pensionid, on toetatud töötamise ja elamise võimalus. Tähistamaks rahvusvahelist puuetega inimeste päeva, toimub konverents “Puudega inimene täna ja tulevikus”, mis keskendub sellele, kas tänavu, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aastal, tulevad puudega inimesed eluga toime, on nad piisavalt ühiskonnaellu kaasatud. Sügisel tehti Ida-Virumaal, Põlva-, Võru- ja Saaremaal uuring, mis keskendus majanduskriisi mõjule puudega inimestele. Mida see näitab, analüüsivad asjatundjad. Konverentsil on lubanud osaleda sotsiaalminister Hanno Pevkur, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu, Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ja paljud tegevpoliitikud. Kas puuetega inimesed on piisavalt märgatud, kas jutud nende tõrjutusest on müüt või tegelikkus? Diskussioon “Puuetega inimeste poliitika Riigikogu valimistel — valguses või varjus” peab vastama küsimusele, mida toob tulevik. Aga tänane päev? Eestis on praegu peaaegu 120 000 puudega inimest, neist töötab umbes viiendik, otse loomulikult on pensionid ja toetused väiksemad kui peaksid olema. Ent ainuüksi fakt, et selline konverents toimub, et sellest võtavad osa paljud nimekad ühiskonnategelased, peaks sisendama usku, et puuetega inimesi pannakse tähele, et enam nad varjus ei ole. Muidugi — alati saab teha rohkem ja paremini, aga ei ole puudega inimeste märkamine, teiste inimeste märkamine üldse ainult poliitikute ja valitsuse asi. See on meie kõigi ühine teema. Kuusel süüdati esimene advendiküünal, akendele on ilmunud kõikvõimalikud kuud ja tähed, kitsekesed ja lumelinnud, kõik need mõttetud vidinad, mida võib üleolevalt muiates kitšiks nimetada. Ongi kitš! Aga mis siis? Eks nimetusi võib igale asjale külge kleepida. Keset ootamatult tulnud külma ja lumist talve mõjub mõni sädelev täheke või värve pilduv kuusk nii hingesoojendavalt. Millegi ootamine ja igatsus on inimesele loomuomane, jõuluootus tähendab midagi kõigile, nii vanadele kui noortele. Kellele tagasi lapsepõlvemaale minekut, kellele aega, mil pärisellu tulevad muinasjutud, alates päkapikkudest ja kommisokkidest, lõpetades… Aga kuidas kellegi muinasjutt kõlama hakkab, oleneb ainult muinasjutu vestjaist, emadest-isadest, vanaemadest-vanaisadest. Kõigist meist, kes me tahame ja viitsime lähedaste talvepäevi natuke muinasjutuhõngulisemateks teha. Ikka jälle heidavad mujalt tulnud meile ette, et oleme sünged ja endassetõmbunud, ei näe, ei pane tähele kedagi-midagi enda ümber. Küllap ei ole pidev ja pingutatud naeratamine meile tõesti loomuomane. Või on see üldse kellelegi olemuslik, mitte tavasid arvestades kätte õpitud keep smiling, mis sisuldasa ei ütle midagi ei inimese, ei suhtumise kohta?! Niisiis, alati ei peagi naeratama, ent tähele panema, teisi enda kõrval nägema peab ikka küll. Jõulueelne aeg avab silmad ja südamed. Vaatame siis, paneme tähele. Külm aeg on käes, eks katsume üheskoos maailma veidi soojemaks kütta. Muide, president kuulutas märtsikuised valimised välja — on, mida tähele panna ja meelde jätta! Imbi Jeletsky |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||