|
||||
Nr 37 (976) Neljapäev, 21. oktoober 2010 |
||||
|
Arhiiv |
Põllud on koristatud, saak salves. Lõikuspeodki peetud. Nüüd on käes uute plaanide tegemise aeg. Kui aga vanad pooleli, tuleb need püüda lõpetada. Nõnda on see ka Riigikogus, kus näiteks möödunud-neljapäevasel istungil oli kõne all 16. juunil esitatud vanemahüvitise seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sotsiaalkomisjon oli teinud ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid ettepaneku vastuvõtmiseks oleks olnud vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. Istungi lõppedes mõni minut enne kella 12 oligi sotsiaalkomisjoni ettepanek vastu võetud (44 Riigikogu liiget poolt, 15 vastu) ja eelnõu seega Riigikogu menetlusest välja langenud. Vanavanematel, meie lehe põhilistel lugejatel, kellel laste ja lastelaste elujärg südamel, on kindlasti huvitav teada, mille vastu siis sisuliselt hääletati. Ette rutates võib öelda, et hääletati mitte niivõrd eelnõu sisu, kui just 2004. aastal vastu võetud riikliku vanemahüvitise süsteemi muutmise (Taavi Rõivase sõnul selle vussimise katse) vastu. Eelnõu algatajateks olid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Riigikogu liikmed Karel Rüütli, Jaanus Marrandi ja Jaan Õunapuu. Selle eelnõuga soovisid sotsiaaldemokraadid muuta peretoetuste kasutamise efektiivsemaks, suurendades toetusi vaesusriskis olevate perede abistamiseks. Hiljuti avaldatud OECD põhjalik Eesti sotsiaalprogrammide analüüs on näidanud, et sotsiaaltoetusteks eraldatud vähene raha jõuab tõeliste abivajajate asemel hoopis heal järjel olevate inimesteni. Vanemahüvitise maksmise korrast tingitult läheb maksumaksjate rahast kogu perede toetusteks jagatavast rikkamate inimeste grupile 59 protsenti. Suurem osa lapsi kasvab aga just viies vaesemas grupis. Kõige suuremas vaesusriskis, kui töötud kõrvale jätta, elavad üksikvanemaga ja ka paljulapselised pered. Praegu elab Eestis suhtelises vaesuses rohkem kui 42 000 last, neist umbes 40 protsenti ühe vanemaga peredes. Sellest lähtudes oli eelnõus taotletud muuta vanemahüvitise seaduses sätestatud hüvitise maksimaalset määra (tänavu 35 316 krooni minimaalse 4350 vastu), asendades keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordse suuruse kahekordse suurusega, ja suurendada üksikvanema toetust (alates 2000. aastast muutumatuna 300 krooni) 3,5 korda (1050 krooni). Üksikvanema lapse toetuse õigus on lapsel, kelle sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel. Istungi stenogrammi lugedes jääb vaid üle imestada, millistele küsimustele eelnõu ettekandja Heljo Pikhof pidi vastama. Näiteks küsis reformierakondlane Igor Gräzin, mispärast on vaja “rikastelt raha ära võtta... Üks motiiv on selge, see on sama põhjus, miks on vaja panku röövida — sellepärast, et seal on raha. Ja teine motiiv — kas ma saan õigesti aru, tähendab inimene, kellel on keskmine raha või sellest rohkem, on suli, varas jne, keda on vaja millegipärast karistada ja ära võtta tema isiklik raha...?”. Ja Taavi Rõivas: “...sotsiaaldemokraadid tõepoolest on välja saatnud erinevaid signaale, kuidas vanemahüvitist ära vussida... Keegi ei ole kindel, et järgmisena te ei tee ettepanekut tuua ülempiir üldse 6000 kroonini...” Vaieldi, kas esimesel poolaastal on lapsi sündinud varasemast rohkem või vähem. Iseenese tarkuses püsides jäädigi erinevatele seisukohtadele. Ja ikka ning jälle tuldi tagasi vanemahüvitise juurde. Tõnis Kõiv: “...Analüüsimata on, kuidas mõjutaks üksikvanema toetuse suuruse tõstmine vabaabielupaaride motivatsiooni märkida sünniaktis lapse isa... Sotsiaalkomisjoni arvates ei ole see eelnõu mitte sellepärast edasiseks menetlemiseks sobimatu, et see, kuhu raha tahetakse panna, pole hea koht. See eelnõu on edasiseks menetluseks sobimatu seetõttu, et see, kust raha tahetakse ära võtta, mida tahetakse rikkuda, on sobimatu...” Jaan Õunapuu (Tõnis Kõivule): “...2011. aastat silmas pidades, siis kas te olete nõus sellega, et sotsiaalkomisjon on liialt vähe üksikvanemate teemale tähelepanu pööranud ja võib-olla on see mattunud selle kolmekordse vanemahüvitise teemasse?” Eiki Nestor: “...Euroopas on teatavasti vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aasta. Eesti Vabariigi valitsusel on geniaalne kuluartikkel, kuskil 3 miljonit krooni, et paar seminari korraldada sel teemal. Mina ei ole täheldanud, et Riigikogu saali oleks vaesuse asjus jõudnud mingisugune valitsuse eelnõu...” Heljo Pikhof: “...Me oleme jõudnud olukorrani, kus meil on tekkinud kastisüsteem. See on viinud selleni, et inimene sünnib ja sureb samas sotsiaalses grupis. Üha vähem sõltub lapse elutee tema võimekusest ja töökusest ja üha rohkem vanemate rahakoti paksusest ja perekonna kastikuuluvusest...laste ja noorte vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamine peaks olema seadusandjate prioriteet...” Laupäeval valisid sotsiaaldemokraadid erakonna uueks esimeheks Sven Mikseri. Meeldiv oli kuulda, et teiste ülesanne hulgas peab uus esimees jätkuvalt vajalikuks ka vanemahüvitise maksmise õiglasemaks muutmist. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||