avalehekülg

Nr 35 (974)
Neljapäev, 7. oktoober 2010
   




Arhiiv


Teleri ees

Eelolevatest olulisustest
avalik-õiguslikus eetris



Oma õpetajate hinnangul päris hea keelevaistuga, filoloogi­haridusega inimesena ning eluaeg­se ajakirjanduspraktikuna on mu kõrv üpris tundlik selle suhtes, mis head keelemaitset ja -pruuki häirima kipub. Pealegi on alatasa eetris
kor­rutatavatel nurikeelenditel peale nende sobimatuse meie heasse eesti keelde veel seegi iseärasus, et nad kipuvad lausnakatava ees­kujuna levima — et kui juba Vaino või Rannamäe nõnda kõnelda suvat­seb, ju see siis on tendeeriv või lausa ainuõige…
… Aastaid tagasi öeldi õhtustes TV-ilmateadetes: tänane öö on suh­teliselt kuiv, nappe sademeid on vaid kohati. Nüüd kuulutatakse õhtuses eetris: eeloleval ööl olulisi sademeid oodata ei ole. Et eelolev on märksa lohisevam ja ebatäpsem sõna kui täna, on niigi selge, aga ometi vohab see kontrollimatult. Ja moehaigusena leviv sõna oluline troonib keelemaltsana kus iganes ja mis iganes tähenduses! Asi on läinud koguni nii kaugele, et peaaegu mitte ükski eetrieedi ei jäta oma mõnelauselises edastuses leidmata võimalust kasutada kas või kordki sõna oluline. Oluline edusamm, oluline rahasumma, see on tema jaoks väga oluline, leidis aset olulise tähtsusega sündmus… Palju sobilikum oleks öelda: märgatav edu­samm, suur rahasumma, temale tähtis, väga kaalukas sündmus… Sõna oluline parasiteerumine teiste tähendusmahult sootuks täpsemate sõnade asemel on muutnud meie kena eesti emakeele märksa vaesemaks ja üheülbalisemaks, kantseliitlikumaks.
Lugupeetavad eetriajakirjani­kud, soovitan teile senisest oluli­semalt enam kasutada loomulikku eesti keelt eelolevatel päevadel!
Reedel Salme Kultuurikeskuses eakate päevale pühendatud, äärmi­selt ülerahvastatud massiüritusel üllatas mind aga laval tegevust juhtiv teleajakirjanik Urmas Vaino sellega, et tema kuuenööbid… olid kinni. Ta polnudki ju nii liigpaks, et kuuenööbid kinni ei ulatuks — aga just seesugune, õnneks petlik mulje oli jäänud tema igapäevasest ekraanilviibimisest hommikustes telekavades, kus ta ametlikus saates (mitte lõdvas naljaloos, kus see kui­dagigi mõeldav oleks) diivanil lösutades ja hõlmad ripakil-lotakil oma tekste kuuldavale toob ning kohalekutsutud saatekülalisi usut­leb.
Iseäranis häiriv on kaalukates vestlus- ja arutlussaadetes ekraanil figureeriva Aare Rannamäe käitu­mine — tema-mees juba mitte ku­nagi oma kuuehõlmu koomale ei kisu. Suured tänud korrektsuse eest aga Margus Saarele ja Meelis Kompusele — nemad pole vaataja­te ette ripakile kistud hõlmadega lösutama tükkinud, vaid peavad vaa­tajaist lugu pidades ennast igati ontlikult ülal!
Muide, sel ajal, kui mina ETVs töötasin, oli saadete ajal pidevalt stuudios viibiva režissööriabi üks ülesandeid vahetult enne saate algust esinejatelt paluda, et nad istudes esialgu nähtavalt kukla taga kotitama kippuva kuueseljataguse pisut allapoole sikutaksid, et ekraa­nil sobilikult välja näha.

Ants Tamme

  
Reklaam:


Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme
Tel/faks 672 0986, tel 672 0985. videvik@videvik.ee
Aadress: 10612, Tallinn, Paldiski mnt 36a