|
||||
Nr 35 (974) Neljapäev, 7. oktoober 2010 |
||||
Arhiiv |
Teleri ees
Oma õpetajate hinnangul päris hea keelevaistuga, filoloogiharidusega inimesena ning eluaegse ajakirjanduspraktikuna on mu kõrv üpris tundlik selle suhtes, mis head keelemaitset ja -pruuki häirima kipub. Pealegi on alatasa eetris korrutatavatel nurikeelenditel peale nende sobimatuse meie heasse eesti keelde veel seegi iseärasus, et nad kipuvad lausnakatava eeskujuna levima — et kui juba Vaino või Rannamäe nõnda kõnelda suvatseb, ju see siis on tendeeriv või lausa ainuõige… … Aastaid tagasi öeldi õhtustes TV-ilmateadetes: tänane öö on suhteliselt kuiv, nappe sademeid on vaid kohati. Nüüd kuulutatakse õhtuses eetris: eeloleval ööl olulisi sademeid oodata ei ole. Et eelolev on märksa lohisevam ja ebatäpsem sõna kui täna, on niigi selge, aga ometi vohab see kontrollimatult. Ja moehaigusena leviv sõna oluline troonib keelemaltsana kus iganes ja mis iganes tähenduses! Asi on läinud koguni nii kaugele, et peaaegu mitte ükski eetrieedi ei jäta oma mõnelauselises edastuses leidmata võimalust kasutada kas või kordki sõna oluline. Oluline edusamm, oluline rahasumma, see on tema jaoks väga oluline, leidis aset olulise tähtsusega sündmus… Palju sobilikum oleks öelda: märgatav edusamm, suur rahasumma, temale tähtis, väga kaalukas sündmus… Sõna oluline parasiteerumine teiste tähendusmahult sootuks täpsemate sõnade asemel on muutnud meie kena eesti emakeele märksa vaesemaks ja üheülbalisemaks, kantseliitlikumaks. Lugupeetavad eetriajakirjanikud, soovitan teile senisest olulisemalt enam kasutada loomulikku eesti keelt eelolevatel päevadel! Reedel Salme Kultuurikeskuses eakate päevale pühendatud, äärmiselt ülerahvastatud massiüritusel üllatas mind aga laval tegevust juhtiv teleajakirjanik Urmas Vaino sellega, et tema kuuenööbid… olid kinni. Ta polnudki ju nii liigpaks, et kuuenööbid kinni ei ulatuks — aga just seesugune, õnneks petlik mulje oli jäänud tema igapäevasest ekraanilviibimisest hommikustes telekavades, kus ta ametlikus saates (mitte lõdvas naljaloos, kus see kuidagigi mõeldav oleks) diivanil lösutades ja hõlmad ripakil-lotakil oma tekste kuuldavale toob ning kohalekutsutud saatekülalisi usutleb. Iseäranis häiriv on kaalukates vestlus- ja arutlussaadetes ekraanil figureeriva Aare Rannamäe käitumine — tema-mees juba mitte kunagi oma kuuehõlmu koomale ei kisu. Suured tänud korrektsuse eest aga Margus Saarele ja Meelis Kompusele — nemad pole vaatajate ette ripakile kistud hõlmadega lösutama tükkinud, vaid peavad vaatajaist lugu pidades ennast igati ontlikult ülal! Muide, sel ajal, kui mina ETVs töötasin, oli saadete ajal pidevalt stuudios viibiva režissööriabi üks ülesandeid vahetult enne saate algust esinejatelt paluda, et nad istudes esialgu nähtavalt kukla taga kotitama kippuva kuueseljataguse pisut allapoole sikutaksid, et ekraanil sobilikult välja näha. Ants Tamme |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||