|
||||
Nr 35 (974) Neljapäev, 7. oktoober 2010 |
||||
Arhiiv |
Kuigi leivapäevi, mil õpitakse-õpetatakse leiva küpsetamist kodus, maitstakse teiste koduleiba ja muidugi ka ettevõtetes küpsetatavat, jagatakse-vahetatakse mitmesuguste leivatoitude retsepte, korraldatakse aasta ringi üle Eesti, on neist esinduslikem ehk Eesti Vabaõhumuuseumis toimuv. Seekord oli leiva- ja kartulipäev koos suure sügislaadaga vabaõhumuuseumis 12. septembril. Juba leivatükikeste maitsmisest võis leivaisu täis saada, sest mitte keegi leivamüüjaist ei tahtnud sulle põrsast kotis müüa. Ja üks leivasort oli ikka teisest parem. Kõige huvitavam oli aga see, et kui pärast kirevat laadapäeva ükskord koju jõudsid, lõikasid söögilauas muu toidu kõrvale ikka ka kääru leiba. Kõigepealt aga võtsid kaasaostetud toidukraami hulgast välja Sutlepa kabelis õpetaja Toomas Pauli õnnistatud leivast jagatud viilu, murdsid selle väikesteks osadeks ja otsustasid tuttavatelegi pakkuda — et seda ikka kõigile jätkuks. Meenutasid Toomas Pauli jutlust enne leiva õnnistamist. Teoloog meenutas, et Meie Isa palves palutakse leivale jätku, ning selline (piibli) tõlgendus on teoloogidele olnud probleemiks. Miks just palutakse igapäevast leiba? Selle eksklusiivse tõlgenduse järgi on leib midagi sellist, milleta me korda ei saa. Tegu on sümboliga, mis ei aegu. Me vajame leiba, nagu paljud põlved enne meid, me soovime, et seda jaguks meie järeltulevale põlvele, lastelastele. Meenutame, et vanasti jagas just peremees söögilauas leiba... Sutlepa kabelis olid kohal nii Leivaliidu tegevdirektor Arnold Kimber kui ka juhatuse liige Heiki Hallik, kellest viimane õnnistatud leiva viiludeks lõikas. Tahes-tahtmata meenus 18 ettevõtet ühendava Eesti Leivaliidu uudis leiva hinna tõstmise kohta. Sealsamas pühakojas sai vabanduste saatel palutud nende meeste kommentaari hinnatõusu kohta. Selgus, et uudis olevat eelkõige mõeldud riigimeestele, et juhtida nende tähelepanu jahu hinna võimalikule tõusule, mis omakorda teeb leiva ja teiste pagaritoodete hinna tõusu vältimatuks. Muide, Eesti Leivaliidu kodulehelt võite lugeda Arnold Kimberi tõdemust, et kuigi leiva hinna tõus on tarbijale ebamugav, on selles ka midagi positiivset: “Eestis on pikaaegne rukkileiva valmistamise ja söömise traditsioon ja hinnatõus tagab selle jätkumise. Tarbijale on oluline kodumaiste leivatoodete kõrge kvaliteet ja lai valik ning pagarid tahavad seda ka edaspidi pakkuda.” Leivaliitu kuuluvate leivatootjate hinnangul jääb leiva hinna tõus tõenäoliselt 10–20 protsendi vahele. “Meie igapäevast leiba...” Toomas Pauli loetud palvet kordasid Sutlepa kabelis küllap ka need, kes tavaliselt ei palveta. Sest kui juba aastasadu on rukkileib olnud eestlaste igapäevane tervislik toit, siis ei tahaks sellest kombest nüüdki võõrduda, jääda nii vaeseks, et leibagi ei jõua osta. Ostaks vähe viletsamat-odavamatki, kuigi tahaks küsida, kuidas oskajad pagarid üldse saavad rukkijahust halba leiba teha. Kas jätavad näiteks soola lisamata või soolavad üle? Juba neljandat aastat küpsetavad mitmed leivatehased kooli- ja lasteaialastele koolileiba. See on õpilaste valitud retsepti järgi ainult rukkijahust valmistatud, naturaalselt kääritatud juuretisega tervislik põrandaleib, mille on heaks kiitnud nii tervishoiu- kui ka toitumisspetsialistid. Kui mõni laps on kodus harjunud vaid saia sööma, siis loomulikult aitab maitsev koolileib tal mõista, et leib on hea! “Koolileib rokib!” loeme laste endi kujundatud plakatilt. Loeme sedagi, et koolileiva patroon on Evelin Ilves. Kas teate, et selle nädala esmaspäevast pühapäevani tähistatakse juba kolmeteistkümnendat korda üleriigilist leivanädalat “Rukkileib meie laual”? Paljud nädala ettevõtmistest on mõeldud just noortele ja koolilastele. Näiteks on võimalus minna tehastesse leivaküpsetamist jälgima ja leivategijad räägivad koolides ka ise oma igapäevatööst. Aidates lastele suunatud üritusi välja mõelda, on Leivaliit koostanud ja laiali jaganud uue leivateemalise töövihiku. Koos Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga on liit korraldanud leivanädala lõpetamise. Nimelt tähistatakse pühapäeval Olustveres traditsiooniliselt lõikuspüha ning Suure-Jaani kirikus on tänujumalateenistus. Jätkuvalt pakutakse meelelahutust, leiva degusteerimist, veskites ja pagaritööstustes on lahtiste uste päevad jne. Ning ühe rituaalina toimub pühalik rukkileiva õnnistamine. Et meile seda ikka jätkuks. Aga meie igapäevase leivaga on seotud ka täna üle-Eestilise ettevõtlusnädala raames korraldatav Tallinna ettevõtluspäev, mille eesmärk on tunnustada ning väärtustada ettevõtjaid ja ettevõtlikku elustiili ning julgustada linlasi edendama ettevõtlust. Osalemine on tasuta. Muuhulgas on võimalik külastada linna ettevõtteid, sealhulgas AS-i Leibur. Leivaküpsetamishuvilisena pani allakirjutanugi end sellele külaskäigule kirja. Mida huvitavat ja kasulikku ta seal näeb, see tuleb aga jätta enda teada. “...Küsimus veel: kas osalete ekskursioonil kui eraisik või kui ajakirjanik? Ettevõtja seadis väga ranged piirangud, keda ta oma ettevõttesse kutsuda soovib. Kajastust külastusest ta ei soovi.” Niisuguse meili sain Tallinna Ettevõtlusametilt pärast külaskäigule registreerimist. Kas Leibur kardab leivaküpsetajate juurdekasvu? Sest tegelikult on iga päev meile leivapäev. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||