|
||||
Nr 32 (966) Neljapäev, 16. september 2010 |
||||
|
Arhiiv |
Pühapäeval peeti Eestis esimest korda vanavanemate päeva. Mõte sai alguse umbes aasta tagasi, mil Erakond Eestimaa Rohelised esitas Riigikogu menetlusse eelnõu vormis ettepaneku hakata septembrikuu teist pühapäeva tähistama vanavanemate päevana. Roheliste arvamuse järgi on selle päeva eesmärk tänada ja avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Eelnõust sai otsus. Niisiis on vanavanemate päev riiklik tähtpäev. See tähendab riigi austusavaldust ja avalikku võimalust näidata vanavanemate, üldse vanade inimeste isikupära ja tähtsust nii perekonnale kui ka kogu ühiskonnale. Peaminister Andrus Ansip on Reformierakonna pressiteate vahendusel öelnud, et üks meie riigi peamistest ülesannetest on hoolimine eakatest ja neile elamisväärse pensioni tagamine. Ta on viidanud sellele, et kuigi viimase viie aasta jooksul on pensionid küll kahekordistunud, kuid kui veel praegu elab 39 protsenti pensionäridest vaesusriskis, siis on meie kõikide moraalne kohus vaesuses elavaid eakaid paremale järjele aidata. Mul on hea meel, et see umbmäärane “meie kõigi kohus”, mis iseenesest on õige, kuid jätab meid võimalustest sõltuma, on kaetud elamisväärse pensioni lubamisega. Nimelt meenutan üle-eestilist vaesusteemalist kirjakampaaniat — MTÜ EAPN Eesti (EAPN tähendab Euroopa Vaesuse Vastu Võitlemise Võrgustikku, Europan Anti-Poverty Network) ja UNICEFi üleskutset jagada oma kogemusi ja tähelepanekuid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemadel. Selle kirjakampaania järgi, milles osalesid ka vanaemad ja pensionärid, selgus, et kõige rohkem valutavad inimesed südant selle pärast, kuidas mõjutab vaesus lapsi ja pereelu. Väga raske on üksikvanematel, suurperedel, kasuperede lastel. Elatusraha ei taheta maksta. Pered on hakanud kokku hoidma rõivaste, jalatsite ja toidu arvelt, meelelahutusest ja laste huviringidest ei tasu rääkidagi. “Teismelised hakkavad kodus olemist vältima, tihti peavad pere vanemad lapsed koorma aga oma ahtakestele õlgadele võtma,” on öelnud MTÜ EAPN Eesti juht Kärt Mere. Kui palju jääb siis pere eelarvest üle vanavanemate aitamiseks? Kui vanavanemad on terved, abistavad pigem nemad oma napist rahast lapselapsi, mis aga veel tähtsam, suheldes nendega, hoides neil silma peal, pakuvad nad perele suurt tuge. Kui aga vanavanemad on haiged? Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Kai Saksa hiljuti Postimehes avaldatud artikli “Pensionisammastest piisab vaid edukalt vananejale” järgi oli 2009. aastal Eesti meeste oodatav tervena elatud aastate arv 55, naistel 59. Tervise arengukava järgi on eesmärk pikendada seda 2010. aastaks vastavalt 60 ja 65 eluaastani. Seega on selge, et paljud eakad vajavad viimastel eluaastatel teiste toetust. Abikaasa või elukaaslase, laste või lastelaste toetust. Et hooldusteenus pole enamikule meist selle maksumuse tõttu kättesaadav ja omavalitsused abistavad enamasti vaid lasteta eakaid, hooldab praegu iga viies Eesti elanik vähemal või suuremal määral oma lähedasi. Muidugi, nende hulgas on loomulikult peresid, kus põhimõtteliselt, mitte ainult raha pärast soovitakse oma vanemaid või vanavanemaid, kes ka ise seda tahavad, kodus hooldada. Jätkuvalt on käesolev aasta Euroopas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aasta. Sellest siis ka eespool kirjeldatud vaesusteemaline üleeestiline kirjakampaania. Kui palju aga on kogu Euroopa Liidus vaeseid? Allpool suhtelise vaesuse piiri, mis on 60 protsenti riiklikust keskmisest sissetulekust, elab Euroopa Liidus 84 miljonit inimest ehk 17 protsenti elanikkonnast. Niisiis, esimest korda tähistasime vanavanemate päeva, et neid austada, et hinnata nende rolli perekonnas. Vanavanematele korraldati mitmel pool ka kontserte, peeti pidusid. Oli ilus, juba kuldseks tõmbunud kaskede ja punaseks värvunud vahtratega sügispäev. Küllap jõudsid paljud meist käia seenemetsas või niisama, lapsed kaasas, looduses hinge kosutamas. Paljusid vanemaid inimesi võis pühapäeval kohata ka Eesti Vabaõhumuuseumis leiva- ja kartulipäeval, kus kihas ühtlasi juba kombekohaseks muutunud sügislaat. Kõiksugust kartulit müüdi tõelise laadahinnaga, 2,5 krooni kilo. Kolga-Jaani vallast oli kartulit müüma tulnud OÜ Koorti Kartul, müügimeheks Ainar Kaurov. Kui olin oma ostu kotti panemas, palus Ainar lisaks võtta veel punapeeti, kaalikat ja porgandit. Ütles, et peremees Janek Lass pani kaasa, tasuta jagamiseks. Rahvas aga ei julgevat neid, olgugi alles hommikul üles võetud juurikaid võtta — ilmselt on millegi hea tasuta saamine muutunud nii erakordseks, päris uskumatuks! Kiigeplatsil kohtusime siia koos perega esinema sõitnud 82-aastase Kihnu Virvega. Mida arvab tema vanavanemate päeva sisseseadmisest? “Väga tore ettevõtmine, et vanu ka meeles peetakse. Väga armas neist,” ütles Virve Köster. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||