|
||||
Nr 24 (963) Neljapäev, 17. juuni 2010 |
||||
Arhiiv |
Harju maavanem Ülle Rajasalu vastab Videviku küsimustele
Harjumaa erineb teistest Eesti maakondadest eelkõige selle poolest, et paikneb ümber pealinna. Mida on selles asendis Harjumaale head, milles seisnevad sellega kaasnevad suuremad probleemid? Täpsustuseks mainiksin, et Harjumaal paikneb ka pealinn Tallinn. Ilmselge on, et Harjumaa ja Tallinn on Eesti majanduse vedajad. Üle 60 % ettevõtlusest ja kapitalist asub siinses regioonis ning ülejäänud Eesti maakondade kahaneva rahvastiku taustal on siin positiivsed iive ja rahvastiku kasv. Harjumaal pole üldiselt probleemi omavalitsuste toimetulekuga ning paljuski suudetakse pakkuda tugevamaid avalikke teenuseid kui teistes maakondades. Teisalt on siin väga tugev surve infrastruktuuridele, pidev vajadus ehitada kalleid teid, koole, lasteaedasid. Ühistranspordi korraldamisel on vajaduste katmine üpris kulukas jne. Kindlasti on siin juba ainuüksi maa hinna ja asustustiheduse tõttu kordades rohkem probleeme maaküsimustes. Sama puudutab ka planeeringute kehtestamist ja arendustegevust. Huvigruppe on rohkem, maa hind kõrgem jne. Millise pilguga vaatate Tallinna ümbruse lagendikele ehitatud elamukobaraid, millel enamasti puudub vajalik infrastruktuur? Need on väga valusad õppetunnid omavalitsustele ja kahetsusväärne olukord sealsetele elanikele. Kinnisvarabuum on õpetanud paljusid Tallinna ümbruse omavalitsusi, et kinnisvaraarenduse projektid ei too üksnes uusi maksumaksjaid, vaid nõuavad ka vee ja kanalisatsiooni, elektri ning teedevõrgu tagamist. Samuti tahavad uued elanikud kõiki teenuseid — lasteaedu, koole jne. Ma tahan uskuda, et omavalitsused on vigadest õppinud ja poolikuid arendusprojekte enam läbi ei lasta. Praegu on mitmed omavalitsused tunnistanud, et kinnisvararalli lõpp on selles mõttes hea, et rahulik areng saab jätkuda ja on võimalust tehtud vigade lahendamisele keskenduda. Pigem on meil väga palju, ka Tallinnas, lastud arendustel isevoolu minna ja terviklike elukeskkondade planeerimisega pole piisavalt tegeldud. Eesmärk peaks olema, et inimesed saaksid võimalikult paljud oma teenused kätte kodu lähedalt, s.t töökoht, rekreatsioon, sotsiaalteenused, arstiabi, haridus jne. Ootan järjest enam läbimõeldud planeeringuid nii linnas kui ka maakonnas laiemalt. Laitse, Kiisa, Muuga, Kasemetsa jms piirkonnad — need endised aianduskooperatiivide alad on muutunud või muutumas elamupiirkondadeks. Kas seesugused arengud on kulgenud valutult, suuremate probleemideta? Täpsemalt oskavad vastata kohalikud vallad, kuid tegemist on arengutega, kus probleeme jätkub. Paraku soovivad elanikud muuta oma suvilad alalisteks elupaikadeks ja sellepärast ei ole võimalik arengutele kätt ette panna. Mured on samad mis mujalgi — kuidas tagada hüvesid/teenuseid ja infrastruktuur. Uuringutele toetudes on võimalik öelda, et vanad aianduskooperatiivid on uusarendustest ühistranspordi osas tihti paremini kaetud. On vaid aja küsimus, kui sellised probleemid tähtsustuvad. Juba täna kolivad paljud noored pered linnaümbrusest kesklinna tagasi, sest logistika muutub üle jõu käivaks. See näitab taas, kui tähtis on lahendada infrastruktuuri küsimused. Kas ettevõtluse arengu ning tööhõivega võib Harjumaal rahul olla? Sama hästi võiks küsida, kas sellega võib Eestis rahul olla. Kindlasti saaks paremini. Meil on valitud liberaalne majandusmudel ja usun selle toimimisse. Meie ettevõtted peavad saama nii tugevaks, et olla välisturgudel läbilöögivõimelised. Avaliku võimu ülesanne on luua selleks võimalikult head tingimused ja mõnes osas on Eesti ka esirinnas, olgu näiteks kas või väga lihtne ettevõtte loomise protseduur. Kindlasti on aga palju, mida võiksime teha jõulisemalt ja süsteemsemalt, et meie ettevõtlus õitseks. Peame jätkama tugevate investeeringutega haridusse, mis peab looma meile teadmistepõhise majanduse. Peame töötama selle nimel, et ettevõtjaks hakkamine oleks kerge ja abi oleks võtta. Usun, et väga palju rakendamata potentsiaali peitub rahvusvahelises koostöös, olgu siis ülikoolide teaduskoostöö võrgustikes või ka mujal. Meie majandus on üpris väike ja seetõttu on tähtis, et oleksime globaalsel turul hästi seotud, siis annab meie paindlikkus ka eelise. Innovatsiooni toetamine peab veelgi tõhustuma, sest sealt sünnivad edulood. Riigikogulane Urmas Reinsalu on taasalgatanud mõttevahetuse, et Nõmmest võiks saada iseseisev linn. Mida teie maavanemana sellest arvate? Maavanemana ütleksin, et see on kohaliku omavalitsuse küsimus. Omast kogemusest Pirita linnaosa vanemana võin aga öelda, et linnaosa elanike huvides on küll, et kohalike arengute üle otsustaksid reaalselt kohalikud inimesed. Seda enam, kui on tegemist selgelt oma identiteediga linnaosaga nagu Nõmme või Pirita. Ma pole kindel, et selleks on vaja iseseisvaks linnaks kuulutada, kuid oma asjade üle otsustamist peaks erinevates linnaosades küll rohkem olema. Samal ajal peab meeles pidama üldiseid hüvesid. Linnal on transpordiskeemi korraldamine ülelinnaliselt kindlasti mõistlikum ning infrastruktuuri killustatult planeerida pole samuti põhjust. Sellele lisaks on veel maakondlikud huvid ja riikliku tähtsusega küsimused. Seega olen kindlasti alt üles demokraatia pooldaja ning jätaksin paljud küsimused kohalikul tasandil lahendamiseks. Piltlikult öeldes on aga riigil vaja kusagil kaevandada ja mõnes kohas peab olema tehas, mis meie majandust püsti hoiaks, ja neid ei sünniks iial, kui kõik otsused tehtaks väikse kogukonna tasandil. Paldiski võttis Keila linnaosa staatuses päris suure välisvõla, et rekonstrueerida oma katlamaja. Hiljem jättis tookordne Paldiski linnapea selle võla Keila kanda, sest Paldiski iseseisvaks linnaks vormistamise ajal jättis selleaegne Keila linnapea Leino Mägi “lahutusdokumentidesse” märkimata, et selle võla peaks tasuma ikkagi Paldiski ise. Kas nüüdseks on see küsimus lahenduse leidnud, ja kui ei ole, siis — kes vastutab? Selles küsimuses soovitaksin pöörduda asjaomaste omavalitsuste poole. Osapoolte vaidlus on jõudnud kohtusse ning usaldan igati meie kohtunikke ja õigusriigi põhimõtteid. Maaelu edendamisel on kaalukas osa täita külaliikumisel. Harjumaa on selle poolest Eestis üks aktiivsemaid. Mida Harjumaa külaelu arengu ja kohalike algatuste kohta ütlete? Oskan vaid positiivselt toetust avaldada. Kogukonnatasand on väga tähtis. Just selline omaalgatus, nagu külaliikumine olemuslikult on, hoiab kultuuri, heanaaberlikke suhteid, heakorda, turvalisust jne palju paremini kui politsei lisamine. Mida aktiivsemad on kogukonnad, seda elutervem on ühiskond ja elamisväärsem meie keskkond. Külaliikumine on teinud väga palju ja see on algatus, mida tuleb väga ja väga toetada. Meie elukeskkond sellega ainult võidab. Aasta-aastalt saab sellest aimu kas või Kauni Küla konkursi põhjal. Mis iseloomustab Harjumaa kultuurielu? Kirevus. Meil on kõike, nii suurlinlikku kõrgkultuuri, massikultuuri, rahvakultuuri, multikultuursust, rahvusvahelisust kui ka kodukandi pärimust. Harjumaa kultuurielu võib ehk iseloomustada just kirevana, avatuna, rahvusvahelisena ja elujõulisena. Kas eakate seltsielu ning taidlus on viimasel ajal sisukamaks muutumas või vastupidi — vinduma jäämas? Siin saab rõõmuga tunnustada vahvaid memmesid-taate. Üha vajalikum on vaba aja sisukas veetmine ja ühine õlg-õla tunne. Näiteks Anija vallas tehakse väga ilusat käsitööd ja Padisel on aktiivsed taidlejad — üle maakonna on mitmeid-mitmeid tublisid ühendusi ja kiita tahaks kõiki. Harjumaa eakad on aktiivsed ja nooruslikud. Rõõmsad ja tegusad vanavanemad toovad rõõmu ja rahu kõikidele oma lähikondsetele. Tahan kutsuda kõiki, nii noori kui vanu, 10. juulil Harjumaa memme-taadi lustipeole ja Harjumaa käsitööpäevale Neeme külla Jõelähtme valda. Samal ajal toimub seal ka rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica Harju maapäeva avamine. Tulemas on tore üritus, kus on alati lusti, rõõmu ja väga palju vahvaid inimesi. Harjumaa on inimeste elupaigaks olnud juba tuhandeid aastaid. Kas meie esivanemate elu ja tegevuse jäljed on piisavalt välja uuritud ja huvilistele eksponeeritud? Sellest olen korduvalt kõnelnud ja arvan, et meil on tohutu palju huvitavat, mida me teame ja millest oleks võimalik rääkida. Rebala muinsuskaitseala on väga rikas oma muinasleidude poolest, meil on Tallinna vanalinn ja Padise klooster. Harjumaal on arvukalt mõisaid, kõrtse, kabeleid jne. Meil on huvitav ajalugu ja palju legende-lugusid. Ma usun, et seda kõike saab palju paremini nii turistidele kui ka oma inimestele välja pakkuda. Me vajame heas mõttes ameerikalikku lähenemist. Peame suutma oma unikaalsust müüa ja peame muutma selle mänguliseks. Mida oleks vaja teha isamaalise kasvatuse edendamiseks noorsoo hulgas? Tundub, et oleme õigel teel. Eesti kaitseväe maine on järjest paranenud ja ajateenistus on muutunud au ja uhkuse asjaks, seda väga selgelt ka siin elavate teiste rahvuste hulgas. Olen küll kindlalt veendunud, et meie noored on kodumaa patrioodid. Peamine, mida saame teha, on hoida Eesti au ja väärikust, peame olema riik, mis on maailma parim, ja näitama, et me hoolime oma kodumaast ise — küllap see nakkab. Juba aastaid tagasi süttis põlema Muraste mõis ja hävis. Omanik Jaan Mölder kinkis selle kiiresti edasi — järgnes jadapidi mitu uut omanikku, J. Mölder võttis mõisa kindlustusraha (mitu miljonit krooni) vastu, kulutas muudel otstarvetel, aga objekt jäi taastamata. Kas Muraste jääbki varemetena meie pilku rüvetama? Hiljutine vestlus muinsuskaitseameti esindajatega andis selge vastuse, et tegemist on neile väga tõsise murekohaga ja muinsuskaitse teeb kõik endast oleneva, et Muraste mõis taastataks ja saaks kogu ilus särada. Kuidas olete rahul koolivõrguga Harjumaal? Üldiselt võib öelda, et Harjumaal on väga ilusad ja head koolid. Usun, et kõik, kes on käinud uutes koolides nagu Kiili kool, Laagri kool, Peetri kool, Kurtna kool, Viimsi kool või Aruküla kool jne, nõustuvad, et nii mõnus õppekeskkond kutsub vägisi õppima. Meil on palju suurepärases korras koole, näiteks Jüri Gümnaasium või Saue Gümnaasium. On ka koole, mis veel ei ole nii korras ja ilusad kui võiks, ja on koole, mida ehitatakse, kuid üldiselt teevad meie omavalitsused väga head tööd, et õpitingimused oleksid suurepärased. Usun, et Tallinnal on selles osas kõige suurem töö ees. Aga haridusreformi valguses on kindlasti muutused tulemas ja isegi Harjumaal on vaja teha mõned väga valusad otsused. Tavaharidusest rohkem valmistab mulle muret see, mis saab erivajadustega lastest. Kindlasti soovin, et Keila-Joa kool jätkaks head tööd ja saaks korda tehtud. Ma ei usu, et on hea panna kokku käitumisraskustega õpilasi ja õpilasi, kellel on autismikalduvusi, nagu on plaan teha Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukoolis. Me peame oma laste toetamiseks looma parima võimaliku tugisüsteemi ja erivajaduste puhul ei tohi olla kokkuhoid ainukeseks argumendiks muutuste tegemisel. Mida soovite veel Videviku lugejatele öelda? Suure sõnumi jätaksin ehk kellelegi teisele, aga soovin ikka, et kõik inimesed oleksid õnnelikud. Meie suur eesmärk on oma riigi ja inimeste heaolu ja õnn. Kõik suur algab meist endist ja meie lähedastest. Küllap ongi seetõttu tähtis, et jätkuks elurõõmu ja toetavaid õlgasid. Soovitan samal ajal aktiivselt kaasa mõelda kõiges, mis puudutab ühiskonda. Me teeme Eestit oma lastele ja seepärast tahame, et kõik oleks parim võimalik. Tehke oma valikud ausalt ja südametunnistuse järgi! |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||