|
||||
Nr 24 (963) Neljapäev, 17. juuni 2010 |
||||
Arhiiv |
Võidupüha ja Vabadussõja tähendus ja tähtsus on teema, mis meile, eestlastele, peaks põlvest põlve edasi kanduma, sest Vabadussõjas saavutatud võit Põhja-Lätis Võnnu ehk Cçsise lahingus Balti Hertsogiriigi rajamist taotleva Landeswehri üle 23. juunil 1919 lubas Eestil koondada kogu sõjajõu idarindele, nii et 1919. aasta sügisel tegi vastane meile rahupakkumise. Saime vabaks ja võisime hakata üles ehitama rahumeelset väikeriiki. Meie rahumeelsus ei tähenda, et Vabadussõjas saavutatu võiks jääda kaitseta. Võidupüha ongi see päev, mil tunnustame mundrikandjaid ja korraldame sõjaväeparaadi. Võrreldes enamiku riikidega on meie sõjavägi väike, ometi on ta vajalik, sest meie riiki varitsenud ohud pole pärast iseseisvuse taastamist kuhugi kadunud. Tõsi, Euroopa Liidu ja NATO toetus aitab meil ennast rahulikumalt tunda, kuid ometi juhtub aeg-ajalt üht-teist ärevaks tegevat. Näiteks oli Eesti paar aastat tagasi justkui polügooniks, millel vastaspool harjutas ründamist relvaga, mille kogu tõsidust 21. sajandil võib alles ette kujutada. Küberrünnak tabas meie riigiasutusi, panku, lehetoimetusi, püüdes neid rivist välja lüüa. Järeldus: meie vabadus, demokraatia ja iseseisvus pole sugugi iseenesestmõistetavad ega haavamatud, vaid nende eest tuleb seista ja sellest võidupühakõnedes kindlasti räägitakse, kui viiakse lilli oma kodukandi lähima Vabadussõja monumendi jalamile. Kaitseliit korraldab võidupüha paraadi tänavu Viljandi kesklinnas, kuhu rivistuvad üles üksused Sakala, Järva, Põlva, Tartu, Võrumaa ja Valgamaa malevast ning noorkotkad, naiskodukaitsjad, kodutütred, politsei ja piirivalve rühm ning Tallinna maleva noorkaitseliitlaste rühm. Taktsammu hoiavad Kaitseliidu ja kaitseväe orkestrid. Võidupüha paraadi juhib ja üksusi tervitab Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste, paraadi võtab traditsiooniliselt vastu president Toomas Hendrik Ilves, kes peab ka võidupüha kõne ja annab maakondade esindajatele üle võidutule. Tegelikult algab võidupüha tähistamine varemgi, sest juba 22. juunil kella üheksa paiku õhtul toimub Viljandi laululaval ja selle ümbruses korraldatav Ümera lahingu 800. aastapäevale pühendatud kontsertetendus, mis kulmineerub muinastule süütamise tseremooniaga. Ilmateadustaja Peep Taimla on ennustanud, et kuu lõpp tuleb soe ja kuiv, seepärast on üpris lootusetu üles lugeda, kui palju tulesid ajavahemikus 22. juunist 27. juunini süüdatakse. Loetlegem siiski mõned suuremad jaanipäevaüritused. Eesti Vabaõhumuuseumi jaanitule kulminatsioon on 23. juunil kella 19-st keskööni. Saab kuulata pillilugusid ja laule, tantsida ansamblite Kukerpillid ja Vennakese saatel, mängida rahvalikke mänge, värvikust lisab seto ansambel Sõsarõ. Avalikud, peamiselt tasuta jaanipeod on kõigis maakondades. Pikast pidude loetelust paistavad eripära poolest silma puulaevade pidu Hiiumaal Sõru sadamas, Haapsalu lossiplatsil, kus peaesinejad on Rootsist, jaanipäeva kontsert Vihula mõisas, kus esineb Audru Jõelaevanduse punt ja oodatud on eelkõige kalurid, madrused, kaptenid, piraadid, näkineiud ja merekarud vastavas riietuses. Palmse mõisas on jaanilaupäeval peaesinejaks ansambel Karavan. Jaanipäevapeoga Värskas kaasneb valla kaunimate kodude premeerimine. Pärnumaal Saare talus on kavas rahvuslikud jaanimängud, köievedu, suure paku tõstmine, õllekasti hoidmine jne. Raplamaal Eidaperes korraldatakse viiendad Eesti lahtised karikavõistlused naisekärutamises. Üheskoos süüdatakse ka jaanituli. Pühajärvel on paadiralli, võistlus Eesti tugevaima mehe tiitlile, esinevad Anne Veski, Smilers, Terminaator ja Birgit Varjun, Eesti aeroobikakuninganna jt. Mitmel pool korraldatakse jaanilaatu. Lõpuks — kas pöördumine enneminevikku, kus jaanipäeval alkoholi ei pruugitud, oleks utoopiline mõte? Joomine on meil ju sedavõrd levinud, et juba aegsasti enne jaanipäeva hakatakse otsima kainet autojuhti, kes suudaks vindised pidulised turvaliselt laiali vedada. Mõnel pool on üritatud joomarlust alkoholimüügi piiramisega vähendada, aga alkoholitootjatele ja -müüjatele sellised piirangud muidugi ei meeldi. Kuidas siis ikkagi teha nii, et purjus peaga kihutajad ja igat sorti kraaklejad ei kuuluks peaaegu paratamatusena meie jaanipäevakultuuri juurde? Eesti Vabariigi algusajal peeti loomulikuks, et võidupühal ja jaanipäeval valitses eeskujulik kord. Peeter Maimik |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||