|
||||
Nr 23 (962) Neljapäev, 10. juuni 2010 |
||||
|
Arhiiv |
Pihlapuu valged, omapäraselt lõhnavad õied on pruunikaks tõmbunud. Taas on käes aeg, mil lapsed koolist lahti saavad. Lasteaedadeski on lõpupeod peetud. Maavanaemad, aga küllap ka linnavanaemad ootavad enda juurde lapselapsi, kellel nüüd selleks võimalus. Üks poisipõnn kiitles, et küll olnud neil lasteaias tore lõpupidu. Kõige huvitavam olnud lasteaia töötajatele kingituste tegemine. Kas oma kasvatajatele, päris vanaema. Laps jäi aga endale kindlaks, et just “lasteaia töötajatele”. Kui vanaema tahtis teada, milliseid laule lapsed olid lasteaias õppinud ja kas lapsed neid tallegi laulaksid, siis teatas üks marakratt, et kõige ilusamad laulud pole need, mida talle on õpetatud, vaid need, mis ta ise teeb. Ja alustas kohe omal viisil pikka lugu sellest, kuidas jahimees metsas käis ja mida ta seal nägi. Mis sest lapsest küll järgmisel aastal koolis saab, mõtles vanaema, kas õpetajal on aega tema omaloomingut kuulata? Elu käib küllap ka praegu koolis nii, et teed seda, mida kästakse, õpid seda, mis üles antakse. Võib-olla on koguni nii, et mida vähem oma peaga mõtled, seda parem! Või on selle paljuräägitud kooliuuenduse sees ka midagi sellist, mis õpetajale laste kuulamiseks ja arendamiseks rohkem aega jätab? Olgu siis põhikool gümnaasiumist lahus või mitte! Aga vanaemadel on laste jaoks aega. Nii ka seekord, kui vanaema aiamaal porganditaimi harvendas. Lapselapsed mängisid samas kõrval mullaga. Aga nad võiksid igaüks endale OMA peenra teha ja seda siis suvel rohida ja kasta? Mõeldud-tehtud. Koos vanaemaga puhastati aiamaa servast umbrohust jupike maad, kaevati see läbi ja rehitseti üle. Iga põnn sai endale peenrast oma osa, kuhu vanaema näpunäidetel uba külvati. Kolmeaastane aednik küsis pärast iga oa mulda pistmist, kui kaugele ta järgmise seemne peab panema. Ja külvas siis täpselt sinna kohta, kuhu vanaema näitas. Omaloominguline laulumees aga nõu ei küsinud, tema poetas ube just nii tihedalt, nagu ta vanaema külvatud ja juba tärganud oataimede vahede järgi õigeks pidas. Kolmas laps aga jälgis, mida vanaema väikseimale õpetas, ning püüdis samuti teha. Kui siis seemned külvatud ja mullaga kaetud, peenar pihkudega üle patsutatud, hakkasid mehikesed arutama, kuidas nad hiljem aru saavad, milline peenraosa kellele kuulub. Laulumees tuli ideele kivikesi korjata ja nendega oma peenraosa algusse oma nimetäht kirjutada. Sellest sündis palju lusti. Lõpuks jäid nad oma tööga ülimalt rahule. Rahul oli ka vanaema, kes nüüd omaette sai taimi harvendada — poistel oli mullas müttamisest isu täis. Kui taimekesed ükskord tärkavad, nii oli vanaema neile öelnud, siis saavad nemadki oma peenart rohida, võib-olla ka kasta. Nii sai mängutööst märkamatult selle suve päristöö algus. Samal külvipäeval, möödunud neljapäeval, oli Riigikogu VII istungjärgul suure tähtsusega riikliku küsimuse “Laste õiguste tagamine” arutelu, mille kohta otsust vastu võtta ei kavandatud. Selle arutelu käigus tõi õiguskantsler Indrek Teder selgelt välja mitu tähtsat teemat. Muuhulgas selle, et praegu puudub laste ja perede valdkonnas riiklik strateegia, et kehtiv lastekaitse seadus ei ole omas ajas asjakohane, et laste õigustega seonduv on enamasti kas siis sotsiaalne või hariduslik, kusjuures valusad küsimused kipuvad kahe ministeeriumi pädevuse vahele kukkuma, et laste sõltuvushäiretega seonduv rehabilitatsiooniteenus on kättesaamatu, et erikoolide teemaga tuleb edasi minna, et seadusandja võiks võtta vastu otsuse laste õiguste ja vabaduste sõltumatu kaitsja (ombudsmani) osas, näiteks laiendada selleks õiguskantsleri pädevust. Ta küsis ka, kuidas me sisustame põhiseaduse paragrahvis 37 sisalduva sätte, mis “minu arvates sätestab Eesti riikluse ühe väga olulise printsiibi — tasuta hariduse”. Õiguskantsler ütles välja oma seisukoha, et tasuta haridus tagab selle, et Eesti riiklus on igikestev. Mis on laste õiguste tagamisel vanavanemate osa? Nüüd, mil pihlamarjade punamiseni, mis tähendab kooliminekut, jääb veel terve suvi, kindlasti soe lõunasöök, mida vanaema kunagi valmistamata ei jäta, rahututele rüblikutele pideva tegevuse leidmine, jutustused inimestest ja sündmustest, mis juhtusid siin endistel aegadel... Rahulikud päevad. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||