avalehekülg

Nr 21 (960)
Neljapäev, 27. mai 2010
   




Arhiiv


Teleri ees

Ei tule tuulest



Millest edaspidi elektrit saa­me? See küsimuste küsimus, õigemini — vastus sellele huvitab meist enamikku vähemasti nii­sama tugevasti kui ilm inglasi. Konser­vatiivse, et mitte öelda: ta­gurliku mõtteviisiga inimesed tea­vad-arvavad omateada lausa ilm­eksimatult, et saame põlevkivist edaspidigi. Seda on ju rohkem kui poolsada aastat tehtud ja miks ei võiks elektriasjad sedaviisi edasi käia? Sest Eestil on ju vägevasti vedanud, et omal maapõues väärt jõu­aine olemas — aja seda muudkui ahju(desse), maksa saastekvootide eest, hoia ülekandeliinid korras ja muudkui kasseeri tarbijatelt igal aastal hiilimisi suurendatavat kilovatitasu…
Kuid see põlevkivi kui elektri­toorme jätkuv olemasolu on teinud meid ka üksjagu mõttelaisaks ja hooletuks, enesekindlalt ülbekski. Kõik sellega seonduv kajastub kõnekalt põlevkivielektribossi Sandor Liive käitumises — ta on muutunud enesekindlaks, lausa ülbeks, otsides-leides üha uusi põhjendusi aina suurendada ahju­aetava põ­lev­kivi koguseid. Seadusandja mää­ratud 15 miljonist tonnist aastas temale kaugeltki enam ei piisa — talle on vaja “siin ja praegu” juba kahtkümmet miljonit tonni aastas. Ja sedagi esialgu. Sest elekt­ritootmise kattevarjus on ta ju aren­damas põlevkiviõli ulatuslikku tootmist ning kavatseb seda suun­da aina laiendada. Vedelkütuse hinnad maailmaturul ju aina kerkivad ja sestap on põlevkivi ohter ahjuajamine iga aastaga järjest tulu­sam… Mokaotsast on S. Liive põlevkivipõletamise hoogustamise põhjenduseks vahel poetanud, et õlitootmisega kogutavat raha aato­mielektrijaama rajamiseks millalgi kauges tulevikus.
Aga põlevkivi, meie kollakas­pruuni kulla ahjuajamine on jär­jest tulusam vaid lühinägelikust vaatevinklist kaedes. Ajame oma rikkuse ahju, saame mingi tulukoguse, ja edasi? Oma keemia­tööstusele ülihinnalisest ja -vaja­likust toormest oleme sedaviisi varsti ilma. Ja edasi? Venelastelt tuumaelektrit ostma?
Need ja paljud teised küsi­mu­sed olid taas arutluse all ETVs “Foorumi” saates, kus nen­del tee­madel võttis teistest argumen­tee­ritumalt sõna akadeemik Anto Rau­kas. Majandusminister J. Parts ei suutnud varjata oma pettumust valitsusjuhi A. Ansipi hiljutise ot­s­use üle loobuda Eesti Energia börsile viimisest. Paraku ei jäänud kõnealuses “Foorumis” piisavalt kõnekalt kõlama põhimõte, mille järgi kõiki mune ei tohi kunagi ühte korvi panna. Eesti elektritootmise puhul seda põhimõtet kohaldades peab lähtuma sellest, et aasta-aastalt tuleb põlevkivielektri osatähtsust vähendada. Et tuuleturbiinid ei saa katta rohkemat kui 7–8 prot­senti meie elektritarbimisest, on esmatähtis ehitada üle Eesti väiksemaid, kohalikul taastuval mater­jalil (puiduhake jms) tegutsevaid soojus- ja elektrijaamu. Ja muidu­gi­mõista tuleb kiirendada ette­valmistusi tuumaelektrijaama rajamiseks. Pole see nüüdisaegne tuuma­­jaam nii ohtlik midagi, ja tuumajäätmetegi küsimus on lahen­datav.
Tuumaelekter on konkurentsitult odavaim — näiteks Kanadas ei pai­galdata elamute trepikodadesse elekt­rilüliteid — kõikidel korrus­tel süttivad õhtuvidevikus elektri­lambid ning kustuvad alles aoval­guse saabudes. Elektrienergia on seal niivõrd odav, et elektri vahe­pealne väljalülitamine lihtsalt ei tasu ennast ära.
Millal jõutakse Eestis selle teadvustamiseni ja lõpetatakse põh­jenduste otsimine põlevkivi­ener­geetika mitte üksnes säilitami­seks, vaid selle osatähtsuse suuren­damisekski? Millal jõuavad need probleemid ükskord ka pädeva käsitlemiseni ETVs?
Aga ilmselt on põlevkivielektri­usuliste ametnike võimulpüsimine sõltuv sellestki, et ühe kindla ja tulusa energiatoormega riikides valitsevad poliitilised režiimid on reeglina tagurlikud, nendel jääb vajaka edumeelsusest. Sest k õ i k naftariigid on ju diktatuurisarnaste iganenud, ebademokraatlike poliit­režiimidega, ja mingi määrava koguse fossiilse energiakandja ole­masolu on meidki mõtteviisi ja -võime poolest selgesti puudelis­teks pidurdanud.
Kogu meie elekter ei tule tuu­lest. Ei pea tulema kogu meie traa­ditsi edasituhisev energia ka üksnes põlevkivist.

Ants Tamme

  
Reklaam:


Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme
Tel/faks 672 0986, tel 672 0985. videvik@videvik.ee
Aadress: 10612, Tallinn, Paldiski mnt 36a