|
||||
Nr 20 (959) Neljapäev, 20. mai 2010 |
||||
|
Arhiiv |
Teleri ees
Kuigi praegu nn eurolaulunduse ümber toimuv ei kuulu minu kui eakama telerivaataja huvieelistuste hulka, ei saa minagi sulgeda silmi-kõrvu kõige selle ees, mis seekordsegi Eurovisiooni lähenedes nii teleriekraanilt kui ka raadiost avalikkuse ette paisatakse. Muusikakultuuri tippsaavutus(t)ena serveeritavaid isikupäratuid, tuimi eurolaulukesi ja nende ennastimetlevaid, enamasti pooliku muusikalise haridusega esitajaid kujutatakse lausa kõigeväeliste rahvussangaritena, kel olevat küllaga andekust ja esinemiskindlust, aga mis peaasi — seksikust! Küllap tuleb see seksikusekesksus ikka põhjusest, et nii mõnegi eurosolisti vokaalne suutlikkus ega artistlikkus ei küüni kuigi arvestatava tasemeni ning ühe või teise loodetava-kiidetava tulevase eurokuulsuse puhul saab kõnelda-kirjutada üksnes noore inimese seksikusest, täpsustamata sealjuures, kas tegu on kiidetava artistihakatise sugutungi tugevuse määramisega või hoopis tema kui eluslooduse osa või esindaja (loomastiku ühe indiviidi) suutlikkusega erutada (vastassugupoole esindajaid) seksuaalselt, tekitada sugukihu. Ega siin pole midagi nii väga imeks pannagi — alles see oli, kui Heidy Purga, vanamoodsaks tunnistatud Juhan Paadami asemel vastselt Eesti eurolaulu projekti vedama seatud, kuulutati üksmeelselt ja ükssuiselt ülimalt seksikaks tegijaks. Nüüd siis ongi kõik, kes eurolaulukese kuuldavale suudavad tuua, esmalt ikka vägagi seksikad. Kas nad ka laulda mõistavad või kas neil üldse häältki on, pole enam kuigi tähtis. Peaasi, et jätkuks seksikust. Ju see siis esmavajalik on — Euroopas vähemasti. Hiljuti nurisesid mingid (vanamoodsad) muusikasõbrad, et ETV-st ja Vikerraadiost olevat tõelised muusika- ja laulusaated ära kadunud ning üksnes tühja lobisemist sisaldavad elukauged vestlus- ja intervjuusaated asemele tulnud. Vist ongi nõnda, aga mina lisaksin juurde, et Vikerraadio lobasaated puudutavad tihtilugu esmajoones … ikkagi muusikaga seotud teemasid. Üks põhjusi näib tõenäoliselt peituvat selleski, et Vikerraadio juhtide hulgas pole (kuigi palju) ajakirjandusharidusega inimesi. Peatoimetajagi endine muusikasaadete toimetaja — mõni ime siis, et ta peab ajakirjanduseks eeskätt rääkimist igasugu kidraplõnksutajate, kaverite, singlite, albumite jms teemadel, mitte elu ennast, erinevaid eluvaldkondi, täis seksikaid eurotasemel tegijaid… Kuigi praegu nn eurolaulunduse ümber toimuv ei kuulu minu kui eakama telerivaataja huvieelistuste hulka, ei saa minagi sulgeda silmi-kõrvu kõige selle ees, mis seekordsegi Eurovisiooni lähenedes nii teleriekraanilt kui ka raadiost avalikkuse ette paisatakse. Muusikakultuuri tippsaavutus(t)ena serveeritavaid isikupäratuid, tuimi eurolaulukesi ja nende ennastimetlevaid, enamasti pooliku muusikalise haridusega esitajaid kujutatakse lausa kõigeväeliste rahvussangaritena, kel olevat küllaga andekust ja esinemiskindlust, aga mis peaasi — seksikust! Küllap tuleb see seksikusekesksus ikka põhjusest, et nii mõnegi eurosolisti vokaalne suutlikkus ega artistlikkus ei küüni kuigi arvestatava tasemeni ning ühe või teise loodetava-kiidetava tulevase eurokuulsuse puhul saab kõnelda-kirjutada üksnes noore inimese seksikusest, täpsustamata sealjuures, kas tegu on kiidetava artistihakatise sugutungi tugevuse määramisega või hoopis tema kui eluslooduse osa või esindaja (loomastiku ühe indiviidi) suutlikkusega erutada (vastassugupoole esindajaid) seksuaalselt, tekitada sugukihu. Ega siin pole midagi nii väga imeks pannagi — alles see oli, kui Heidy Purga, vanamoodsaks tunnistatud Juhan Paadami asemel vastselt Eesti eurolaulu projekti vedama seatud, kuulutati üksmeelselt ja ükssuiselt ülimalt seksikaks tegijaks. Nüüd siis ongi kõik, kes eurolaulukese kuuldavale suudavad tuua, esmalt ikka vägagi seksikad. Kas nad ka laulda mõistavad või kas neil üldse häältki on, pole enam kuigi tähtis. Peaasi, et jätkuks seksikust. Ju see siis esmavajalik on — Euroopas vähemasti. Hiljuti nurisesid mingid (vanamoodsad) muusikasõbrad, et ETV-st ja Vikerraadiost olevat tõelised muusika- ja laulusaated ära kadunud ning üksnes tühja lobisemist sisaldavad elukauged vestlus- ja intervjuusaated asemele tulnud. Vist ongi nõnda, aga mina lisaksin juurde, et Vikerraadio lobasaated puudutavad tihtilugu esmajoones … ikkagi muusikaga seotud teemasid. Üks põhjusi näib tõenäoliselt peituvat selleski, et Vikerraadio juhtide hulgas pole (kuigi palju) ajakirjandusharidusega inimesi. Peatoimetajagi endine muusikasaadete toimetaja — mõni ime siis, et ta peab ajakirjanduseks eeskätt rääkimist igasugu kidraplõnksutajate, kaverite, singlite, albumite jms teemadel, mitte elu ennast, erinevaid eluvaldkondi, täis seksikaid eurotasemel tegijaid… Ants Tamme
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||