|
||||
Nr 18 (957) Neljapäev, 6. mai 2010 |
||||
|
Arhiiv |
Kevad on tärkamis- ja lootusteaeg, mil mõtleme tavalisest rohkem kodule, oma lähedastele inimestele ja nende käekäigule. Kui saabub emadepäev, läheme ema juurde või, kui ta on juba lahkunud, siis tema viimsesse puhkepaika. Võib ju öelda, et nii nagu päike on maailmas ainuke, on emagi maailmas ainuke. Emadepäeva hakati tähistama sadakond aastata tagasi Ameerika Ühendriikides, Eestis 1922. aastal, kui tulevane kirjanik ja ühiskonnategelane Helmi Mäelo 24-aastase üliõpilasneiuna Udernas emadepäeva korraldas. Tänu tema eestvõtmisele, seltside, koolide ja kirikute toetusele hõlmas emadepäeva tähistamine 1923. aastal juba kogu riigi. 1938. aastal võttis president emadepäeval lasterikkaid emasid vastu ametlikult Kadrioru lossis. Emad said sel puhul tasuta pealinna sõita, neile korraldati pidulik lõuna ja kontsert Estonias. Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt kadus pikemaks ajaks muude traditsioonide seas ka ametlik emadepäeva tähistamine. Alles 1988. aastal see kena tava tänu Eesti Meestelaulu Seltsile taastus, sellest on saanud ülimalt populaarne riiklik ja koolipüha, mis tähendab, et koolides, lasteaedades, teatrites, maa- ja linnavalitsustes toimuvad aktused ja tasuta kontserdid, kirikutes jumalateenistused. Kõige tähtsamaks pikas emadepäeva ürituste rivis on siiski jää- nud traditsiooniline Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatav kontsert Estonias, mille juurde kuuluvad kas presidendi või presidendi- proua kõne ja aasta ema tiitli pälvinu väljakuulutamine. Valiku teeb Eesti Naisliidu eestseisus, kus on esindatud Tallinna, Pärnu, Põlva, Vändra, Kohtla-Järve, Kiviõli, Viljandi, Sindi, Harjumaa ja Otepää naisorganisatsioonid. Seni on selle aunimetuse pälvinud ajalooprofessor Sirje Kivimägi, doktor Tiina Talvik, teenindustöötaja Krista Tomberg, keeleõpetaja Katrin Reimus, omaaegne Mikitamäe vallavanem, nüüd Riigikogu liige Inara Luigas, muusikaõpetaja ning koorijuht Maaja Moppel, keeleteadlane Eevi Ross jt. Pidulikule kontsertaktusele Estonias on hakanud viimastel aastatel üha rohkem “konkurentsi” pakkuma Tallinnas Raekoja platsil firma Elion eestvedamisel korraldatav kontsert “Kingi emale üks kena päev”. Tänavu esinevad pühapäeval, 9. märtsil kell 14 algaval massiüritusel Hedvig Hanson, Eda-Ines Etti, ansambel Malcolm Lincoln oma esilaulja Robin Juhkentaliga, Ivo Linna ja Rock Hotel, Eesti Raadio laululapsed, Tallinnas Paldiski mnt 25 tegutseva laulu- ja tantsukooli õpilased jt. Lapsed saavad sealsamas Raekoja platsil joonistada emadepäevakaarti, proovida osavust Elioni TV10 olümpiastardi alal, kohtuda Digikese ja Tähekesega, maiustada, uudistada tuhandeid õhupalle. Kes soovib kuulata kontserti “Laulud kallimale”, see on oodatud Mustpeade Majja, kus kella 14-st alates esinevad Erich Krieger, Boris Lehtlaan ja Toomas Anni. Kontserdi sooduspilet pensionäridele maksab 100 krooni. Kel rahakott paksem, võib sõita Pädaste mõisa, kus emadepäeval toimub Maarja-Liis Ilusa kontsert, mille juurde kuulub rikkalik lõuna. Pileti hind (uskuge või mitte!) on 430 krooni. Heategevus on sel päeval siiski tooniandvam, eriti väljaspool pealinna. Näiteks Haapsalu Kultuurikeskuses esinevad Haapsalu Muusikakooli kammerorkester, keelpilliansambel, rahvapilliansambel Pille ja solistid, kes annetavad kontserditulu Haapsalu muusikakooli lastele keelpillide ostmiseks. Oma ellusuhtumise alused saab laps eelkõige kodust, oma vanematelt ja vanavanematelt, alles seejärel mujalt. Ka kõige paremateks hingetohtriteks peetakse vanavanemaid, kes lastelaste jaoks ikka aega leiavad. Kui lugeda presidentide Lennart Meri, Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese sõnumeid, mida nad on Estonia kontserdisaalis ning raadio ja televisiooni kaudu paljudele edastanud, siis on nad ikka rõhutanud, et riik peab hakkama senisest enam hindama laste kasvatamist, sest see on töö ühiskonna heaks ja meie rahva kestmise aluseks. Väidetavalt moodustab poole rahvamajandusest just niinimetatud peremajandus. Et tagada meie rahva ja majanduse järjepidevust, peab riik panustama kõikidesse pereliikmetesse, sealhulgas vanavanematesse. Jagades oma lastele-lastelastele armastust ja hoolt, kujundame hoolivust oma kodu ja kogu meie ühiskonna vastu, nii et kui mõned tuhanded noored lähevadki laia maailma, tulevad nad teadmistepagasi ja võib-olla ka materiaalselt kindlustatumatena tagasi Eestisse, kus neid ootavad pere ja kodu. Lõpuks meenutan usuteadlast Hugo Bernhard Rahamäge, kes 1924. aastal kaitses Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja “Eesti rahva sündimuse vähenemise põhjused ja teed selle nähtuse kõrvaldamiseks”. Üks tema järeldus oli, et sündimuse vähenemise peapõhjuseks on tahtlik hoidumine lastest ja et selle suhtumise juured ulatuvad moodsasse, elumaitsmist nõudvasse ilmavaatesse. Need sõnad on väga tänapäevased ka meie päevil. Oskar Loorits võttis kasutusele eestluse elujõu mõiste. Mis võiks tagada, et rohked negatiivsed ilmingud seda elujõudu alla ei suruks? Oskar Loorits ütleb, et rahva vaimset ja füüsilist identiteeti aitavad säilitada eesti emade hingelaad ja koduarmastus. Meie seadused ja täitevvõim peavad nii tulevastele emadele, emadele kui ka vanaemadele toeks olema, ainult siis võime loota, et sünnib senisest rohkem lapsi ja lapselapsi ning meie põlvkondade järjepidevus ei katke. Peeter Maimik |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||