|
||||
Nr 16 (955) Neljapäev, 22. aprill 2010 |
||||
|
Arhiiv |
Möödunud nädal oli leinanädal. Tundsime kaasa Poola rahvale seoses teda tabanud ja kogu maailma vapustanud traagilise õnnetusega. 10. aprillil sõitis Poola presidendi Lech Kaczyñski lennuk riigitegelaste, sõjaväejuhtide ja ajaloolastega pardal mälestusüritusele Venemaale Katõni, kus 1940. aastal hukati rohkem kui 20 000 Poola ohvitseri ja tsiviilisikut. Smolenski sõjaväelennuväljale maandudes kukkus lennuk alla ja süttis põlema. Hukkusid kõik pardal olnud 96 inimest. Vaatasime Andrzej Wajda filmi “Katõn”, jälgisime televisiooni kaudu Poola presidendi Lech Kaczyñski ja tema abikaasa Maria viimsele teekonnale saatmist Krakowis. Nii nagu kogu tõde Katõnis toimunud hukkamistest pole veel välja selgitatud, jääb rahvas ootama ka uurimiskomisjoni töö tulemusi 10. aprillil toimunud lennukatastroofi kohta. Aga on sündmusi, mis tekivad vääramatu jõu toimel. Selleks oli möödunud nädalal Islandil vulkaani purse ja seetõttu õhku paiskunud tuhapilv. Tuhapilve prognoos on muutunud iga hetkega. Kui palju ja kui kaua võib vulkaani kraatrist suitsu õhku paiskuda, seda meteoroloogid ennustada ei oska. Paljudes Euroopa riikides oli õhuruum lennuliikluseks suletud. Nii ei saanud Poola presidendi Lech Kaczyñski matustel osaleda näiteks USA president Barack Obama, Saksa liidukantsler Angela Merkel, Prantsuse president Nicolas Sarkozy, Suurbritannia prints Charles ja Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Suur hulk ameti- või puhkusereisidel olevaid inimesi jäi õhuliikluse katkemise pärast lennujaamadesse lõksu. Täna oodatakse Atlandi ookeanil tormi ja õhuvooluse muutumist, mis võib pilve laiali ajada. Laupäeval võis taevas päikese ümber näha halo. Looduse asjatundjad on arvanud, et Islandilt pärit vulkaanilise tuha pilved atmosfääris muutsid seekordse halo värvid omapärasemaks. Jah, mõned asjad sünnivad vääramatu jõuga. Ja nii ollakse nüüd, hoolimata tuhapilvest pea kohal ja Venemaal Smolenski lähistel toimunud lennuõnnetusest, väga paljudes peredes mõtetega tagasi oma noorte juures: kuidas läheb laupäeval riigieksam? Sest nii nagu alati on kevad toonud lisaks mahedamale tuulele ja kaunitele lilledele kaasa eksamid. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb teha viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Laupäeval siis nii eesti kui ka vene õppekeelega noortel kirjand, esimestel eesti, teistel vene keeles. Millised on seekordsed kirjanditeemad? Kindlasti on seda laupäeva hommikul raadiost kuulamas ka vanemad inimesed, need, kes ise, olgu siis küll aastakümneid tagasi, lõpukirjandit kirjutasid. Ja kui tookord sõltus kõik iseendast, siis nüüd on mure suuremgi, sest kirjutajateks on ju lapselapsed. Need, kelle kohta üldistatult öeldakse, et ega nad lugeda ei viitsi ja arvuti kasutamine on nende keeleoskuse alla viinud. Olgu selle esimese väitega kuidas on, paljud noored on ikkagi suured raamatuhuvilised, kuid mis puutub õigesti kirjutamisse, siis vanavanemate rahustamiseks on neil hea teada, et noored võivad kirjandi kirjutamise ajal kasutada õigekeelsuse sõnaraamatut. Jääb loota, et oma teadmisi ei ülehinnata ja mõne sõna õigekeelsuses kahtlemise korral osatakse abi otsida raamatust. Aega selleks peaks jätkuma, sest kirjandi kirjutamiseks antakse kuus tundi. Riigieksamid on tõesti tähtsad, sest eksamitulemuste kehtivusaeg ei ole piiratud. Ebaõnnestumise puhul aga saab samas õppeaines eksami sooritada alles aasta pärast. Keskkooli varem lõpetanutele, kes on võtnud nõuks riigieksami uuesti teha, määratakse eksami toimumise koht nende elukoha järgi. Juunikuust on eksamid ees ka põhikoolide lõpetajatel ja need pole asjaosalistele sugugi vähem tähtsad. Aga juba märtsi algusest on ärevil ka esimesse klassi astujate vanemad, kel on soov järeltulija just sellesse ja mitte teise kooli panna. Kuigi riiklikult ei ole katsete korraldamist lapse esimesse klassi astumisel ette nähtud (erakoolide õpilaste vastuvõtu tingimused määrab kool), oli mõnesse kooli nii suur tung, et korraldati kooliküpsuskatsed. Kus saab soovitud kooli esimesse klassi pääsemisest teada varem, kus hiljem, üldjuhul võetakse põhikooli õpilasi vastu kuni 20. augustini. Lapse edukultus määratakse sageli veel varem, lasteaia aastatel. Seetõttu tunnevad omajagu ärevust ka lasteaias käivate mudilaste vanemad ja vanavanemad. Vanemad on palutud nn arenguvestlusele. Kuidas mu lapse või lapselapsega rahul ollakse? On hea, kui see lapse peret tõesti puudutab: nagu kenasti kasvab vaid hoolitsetud ja kastetud taim, nii on lood ka lapsega. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||