|
||||
Nr 49 (556) Neljapäev, 13. detsember 2001 |
||||
Arhiiv |
Niimoodi võib tõesti küsida lastetoetusena pakutava raha kohta. Asi pole üldse selle rahapaki suuruses, vaid selles, kellele seda antakse. Mulle on jäänud mulje, et toetust saavad kõik lapsed, kes siia maailma on julgenud tulla. Tasu julguse eest sündida või sünnitada!? Toetus see kindlasti ei ole, sest pole ju mõeldav, et mõned lapsevanemad, kelle kuusissetulek on 15—25—50 tuhat krooni, vajaksid seda näpuotsaga antavat “toetust”. Tõeline toetus peaks minema sinna, kuhu tõesti vaja. Sõna “toetama” paneb asja ise paika — see on väetima abistamine. Äkki on see siiski töötasu, mitte toetus? Kui nii, siis nimetatagu asju õigete nimedega. Kas või inglise keeles, kui omakeelne termin järjekordselt puudub... Töötasu võrdse töö puhul (inimeste valmistamine e. eestlaste taastootmine) peaks küll võrdne olema nii paadialusele kui ka peaministrile. Aga toetus…? Et praegu jagatav raha tundub tõesti töötasu olevat, siis pole ülearune küsida: millal hakatakse ABIVAJAJATELE TOETUST maksma? Pole ju tõsiselt võetav, et ministrite ja riigikogujate lastele ka toetust pakutakse. Nende papat-mammat toetatakse isegi priskelt: auto istmiku alla, bensiin paaki ja soovi korral ka kutsar pukki… Muide, see pole öeldud kadedusest, vaid fakti meenutamiseks. Kas enne ütleme ja siis… ei mõtle ka? Niimoodi võis tõesti küsimuse esitada, kui “grupp seltsimehi” taotles meie valitavate esinduskogude liikmeile eesti keele mittetundmise õigust. Kas mõeldi, enne kui nii totter otsus tehti? Kui mõeldi — mida mõeldi? Ega parlamenti pole tuldud võõrast “keelemuusikat” kuulama — seal peaks vist tööd tegema. Kuidas sa aga teed, kui mitte tuhkagi ei taipa enda ümber toimuvast? Teatakse ehk vaid seda, et kasutusel olevat mingisugused “nemetskije bukvõ” (Miša Gorba ise ütles!), mida mõni mees pole poole sajandi vältel jõudnud endale selgeks teha (ainult 20 neid ongi!) ja tänitab isegi tänavanimede venekeelse variandi kaotamise pärast, sest ei tunne tähti, eksleb linnas ringi. Ja nüüd siis — niisugune inimene volikogusse! Mul pole midagi teisest rahvusest inimese vastu — minu poolest olgu ta ka naha jumelt eestlasest tükk maad tumedam, aga niisuguse “posti otsas” peab ta küll eesti keelt oskama. Ja hästi! Pole kahtlust, et siinsete teiste rahvuste esindajate hulgas on ka meie mõistes “kirjaoskajaid” (umbkeelne volikogulane on aga oma töös kirjaoskamatu). Pole ju mõeldav, et igale “tumbale” tõlk sappa pannakse. Kelle arvel ja mis mõttega? Peaminister kippus küll kokutama ja ebalevaid pilke pilduma, kui Aarne Rannamäe teda telepildis usutles. Mardi “kuumaks kartuliks” oli OSCE, mida ta veeretas. Muidugi, ega rahva tahtmise järgi saa riiki juhtida — OSCE ise näitab kätte vajaliku suuna. Albikära Antsuna riiki juhtida on palju raskem kui kahekesi ruuna seljas läbi küla ratsutada… Aga võib-olla on “kolmiku” ettepanek peaministri tellimustöö??? UDO SUURTEE |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||