|
||||
Nr 8 (947) Neljapäev, 25. veebruar 2010 |
||||
|
Arhiiv |
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas 8. veebruari istungil valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 652, millega valitsus soovib tõsta pensioniiga aastaks 2026 nii meestel kui ka naistel 65. eluaastani. Eelnõu tutvustamise au kuulus sotsiaalminister Hanno Pevkurile, komisjoni istungil osalesid ka Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi direktor professor Lauri Leppik ja Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna pensionipoliitika juht Vilja Kuzmin. Möödunud nädalal juba Riigikogu ette jõudnud eelnõu esimesel lugemisel nimetas sotsiaalminister Hanno Pevkur põhjusena, miks olevat vaja pensioniiga tõsta, eelkõige seda, et tööealiste elanike arv kahaneb, aga vanaduspensionäride arv kasvab. Pensioniea tõstmine kahe aasta võrra tähendaks pärast 2026. aastat 15 000 – 20 000 täiendava töötaja olemasolu, mis aitaks leevendada tööealise elanikkonna vananemisest tekkivat tööjõupuudust. Kui seadus vastu võetaks, puudutaks see ennekõike praegusi kuni 50-aastaseid inimesi. 50–56-aastased inimesed, kelle pensioniiga saabub aastatel 2017–2026, satuvad üleminekuperioodi, kus tööiga pikeneb kolme kuu võrra aastas. Täna üle 56 aasta vanad inimesed läheksid pensionile praegu kehtiva korra kohaselt. Pensioniea tõstmise ettepaneku tegemisel olevat arvestatud muuhulgas seda, et prognooside kohaselt peaks meie inimeste keskmine eluiga tõusma 2060. aastaks 83 aastani, nii et kui nüüd jääb pensionile 63-aastane mees ning ta saab pensionipõlve nautida keskmiselt 13,4 aastat, siis aastal 2026 jääb pensionile 65-aastane mees ning ta saab pensionil olla keskmiselt 13,9 aastat. Kui 63-aastane naine on praegu pensionil keskmiselt 13,4 aastat, siis tulevikus võiks 65-aastane naine nautida pensionäripõlve ligi 20 aastat. Alternatiivid sellisele stsenaariumile oleksid ministri sõnul maksukoormuse tõstmine, pensionide vähendamine või tuntav immigratsioon. Jaak Aab, sotsiaalminister aastatel 2005–2007, küsis praeguselt sotsiaalministrilt, kas ikka on tarvis minna kõigepealt pensioniea tõstmisele, kui on ka teisi pensionisüsteemi muutmise võimalusi. Teine keskerakondlane Marika Tuus ütles, et tegelikult võime seda pensioniiga tõsta sinnamaani, kus keegi enam selleni ei elagi. Ja kolmas keskerakondlane Heimar Lenk juhtis tähelepanu selle valitsuskoalitsiooni tavale võtta seadusi reeglina vastu avalikkusega nõu pidamata — nii oli see töölepinguseadusega, nii oli pärimisseadusega. Miks pensioniea tõstmisega seoses ei ole tehtud üldrahvalikku küsitlust või vähemalt sotsioloogilist uuringut? Minister väitis, et pensioniea tõstmise arutelu on avalikkuse silme all käinud vähemalt pool aastat ning pensionäride ühendus, ametiühingud ja tööandjate esindused on olnud diskussioonidesse kaasatud. Riik on igati soosinud seda, et vanemaealised saaksid tööhõives osaleda, meie pensionäride tööhõivemäär on Euroopa Liidus teisel kohal, ütles Hanno Pevkur. Eiki Nestor, sotsiaalminister aastatel 1999–2002, ütles, et meil puudub tööpensioni süsteem eraldi väljateenitud aastate ja tervistkahjustavate tingimuste eest, samuti puudub tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Pensioniea tõstmine suurendab jätkusuutlikkust umbes 5–10 % ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse ning tööpensioni süsteemi puudumine põhjustab praegu kulutusi vähemalt 17 % pensionikindlustuse kogukuludest. Ta tegi ettepaneku töötada välja paindlik pensionile mineku mudel, mis arvestaks inimese vanust, tervist ja seda, kas tal on hetkel tööd ja mis ta palk on. See kõik oleks palju mugavam nendele inimestele, kes pensionile lähevad. Mai Treial (Eestimaa Rahvaliit) ütles, et kriisiolukord on tekitanud mõttevahetuse pensionide kärpimisest, pensioniea tõstmisest, üldse järjekordsest sotsiaalkulude piiramisest. Kui kõik need protsessid käivitada, siis jääbki vaid küsida, kas meie riik, tema majandus, tema rahvastik on jätkusuutlikud või mitte. Inimesi tuleb hoida, mitte viimse piirini ära kurnata. Suur osa meestest ei ela juba praegu pensionieani, nende eluiga pole viimase 50 aasta jooksul peaaegu üldse tõusnud, samas kui Soome meeste eluiga on sama ajaga kasvanud 12 aastat, Rootsis 14 aastat. Marika Tuus esitas Keskerakonna seisukoha, et pensioniea tõus tuleks siduda oodatava eluea pikenemisega, nagu seda teeb enamik Euroopa riike. Võiks kaaluda ka lesepensioni sisseseadmist, sest pärast leseks jäämist toimub naiste elustandardis väga järsk langus. Pension ei ole riigi ja tänase noore põlvkonna kingitus, vaid oma vaevaga väljateenitud vanaduspuhkus. Ka Rahvaliidu fraktsioon tegi ettepaneku, et seaduseelnõu 652 tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Sedasama meelt olid ka sotsiaaldemokraadid. Kui kolme fraktsiooni ettepanek hääletusele pandi, oli selle poolt 41 Riigikogu liiget, vastu 44 Riigikogu liiget, seega jäi seaduseelnõu menetlusse. Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. märts. Ootame ära, mida riigikogulased vajaduse kohta pensioniiga tõsta lähinädalatel täiendavalt poolt või vastu ütlevad. Peeter Maimik |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||