|
||||
Nr 6 (945) Neljapäev, 11. veebruar 2010 |
||||
Arhiiv |
Kui paarkümmend aastat tagasi alustati omal käel raha teenimist sageli kas suhkruvati või pirukate müümisega, sukasilmade ülesvõtmisega ja muu sellise tavapärasega, millele õige pea lisandusid juba pankade loomised, turvateenuste müümine ja teised uuemad äriideed, nõudis see potentsiaalsetelt ärimeestelt ikka ettevõtlikkust ja julgust. Sekka juhtus muidugi ka väljapressimist ja petmist, kuid nüüdseks on aja veskikivid oma töö teinud ning kellele aganaid, kellele rohkesti kuldseid teri kinkinud. Võitjate üle kohut ei mõisteta ja silm sellel peast välja, kes vana asja meenutab ehk äraseletatult kellegi esimese miljoni teenimise kohta aru pärib. Liiatigi nõuab jätkuv rikkuse kasvatamine, ka selle hoidmine endiselt taibukust ja õigeid otsuseid, selget pead ning teravat silma, rahapuu kastmist. Nii näiteks olid laenuparadiisi uste avanedes kuldseid terasid kogunud just need, kes nägid selles häid võimalusi edaspidiseks. Ja nemad olid ka esimeste väljavalitute hulgas, kellele need väravad avati, sest selleks, et suurt laenu saada, pidid olema ka selle tagasimaksmiseks võimsad tagatised. Aga siiski eksis hiljem väljavalitute hulka ka neid, eriti noori lastega peresid, kellel oma kindlat kodu polnud ja kes uskusid, et ka ilma olemasolevate miljoniteta suudavad nad oma igapäevase usina tööga raha teenides kodu rajamiseks võetud laenu kas või kolmekümne aasta jooksul tagasi maksta. Teame aga, mis on juhtunud: paljud neist on kaotanud töö või teenivad varasest palju vähem ning osa on juba oma kodu kaotanud, osa on põhjendatult hirmul selle kaotamise pärast. Ja just nüüd peetakse plaani kaotada nende laenuintressidelt seni kehtinud, sel kombel ka laenamist õhutanud tulumaksusoodustus. Selle eesmärk olevat kokkuhoitud rahast lastetoetuse suurendamine. Kelle laste toetuse suurendamine? Ilmselt ikka jälle kõigi laste, arvestamata, kes on vaesed, kes rikkad. Miks aga ei võiks korraldada nõnda, et vaesematel peredel jääks laenuintresside tulumaksusoodustus alles? Riigi rahandusmehed võiksid välja arvestada, kas nii jääks vaesesse perre natuke rohkem raha kui laenuintressi tulumaksusoodustuse kaotamisel. Ja kui jääb, siis ka selle järgi talitada. Kui enamiku eestlaste hulgas on ikka valitsenud seisukoht, et pigem olen vaene ja uhke kui rikas ja alandlik, mida minu arvates soodustas ka nõukogude ajal valitsenud topeltmoraalile vastu astumine, siis on elu ka sellesse teinud muudatusi. Näiteks tean praegu väga auväärseid inimesi, kelle on üles kasvatanud ainult üks vanem, kes abielu lahutuse järel on otsustavalt keeldunud alimentide väljamõistmise pärast kohtus käimast. Oldi seisukohal, et kui sind juba on lastega maha jäetud, reedetud, siis miks peaksid sa veel ennast alandades reetjalt midagi vastu võtma. Inimsuhted on väga keerulised, kuid pea püsti hoidmine on alati aidanud inimesel edasi minna. Nüüd ollakse ilmselt teistsuguse ellusuhtumisega. On lapsevanemaid, kes oma endise “teise poole” lasevad lapsele elatusraha maksmata jätmise pärast internetti justiitsministee- riumi loodud leheküljele üles riputada. Süda on külm, tundeid ei ole ja raha on vaja. Mida teeksid täna sina? Kuidas siiski toimetulekuks raha juurde saada? Üks plaan, mida küll juba ammu teatakse, kuid nüüd järjest enam kasutatakse, on loteriil mängimine. Viimasel ajal seistakse piletite ostmiseks lausa sabas. Piletite müügi suurt tõusu on kinnitanud ka Eesti Loto ise. Nii et kui nädalas muid erutavaid sündmusi polegi, siis kolmapäevaõhtune Bingo Loto loosimisele kaasa elamine on pileti ostnule ikka kindlustatud! Ja kes ütleb, et just tema ei osutu õnnemängu võitjaks! * * * Kogemata puutusin kokku veel ühe kuuldavasti levinud äriideega. Nimelt helistas ühel hommikul (hääle järgi otsustades) nooruk, kes tutvustas ennast mingi veefirma esindajana ja tahtis tunniks külla tulla. Nimelt tegevat ta selle aja jooksul kraanivee täisanalüüsi ja kui vesi ei vasta normidele, saab temalt osta vee omadusi parandavaid vidinaid, näiteks filtreid. Seekord jäi meil kohtumata, kuid küllap noormees, kes oskab inimeste telefoninumbreid nende aadressidega kokku viia, õpib juurde ka muid kavalaid nippe ning leiab ka kliente. Paistab, et eelkõige otsib ta neid pensionäride hulgast. Nagu paljud teisedki nutikad kergesti raha teenida lootvad müügimehed teavad — vanainimesed on ju teistest usaldavamad inimesed ja just nemad on päevasel ajal enamasti kodus. Ega muud, kui ka eakatel tuleb juurde õppida rohkem kõhklemist ja kahtlustamist, et mitte lasta endale tuhandeid maksvat filtrikaadervärki või muud mittevajalikku kaela määrida. Asse Soomets
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||