|
||||
Nr 49 (556) Neljapäev, 13. detsember 2001 |
||||
Arhiiv |
MÄRJAMAA alevis on 3300 elanikku ja pensionäre 650. Sotsiaalnõunik Marge Viska on sündinud, kasvanud ja gümnaasiumi lõpetanud Märjamaal. Pärast gümnaasiumi läks ta õppima sotsiaaltööd Tallinna Pedagoogikaülikooli. M. Viska on ainus statsionaarselt sotsiaaltöö kõrghariduse omandanud sotsiaalnõunik maakonnas. Sotsiaalnõunikuna on ta tööl olnud viis aastat. Olete põline märjamaalane. Kas see on tulnud tööle kasuks või kahjuks? Kui tööle asusin, arvati, et omakandi inimene, ega ta pahanda, kui õhtul koju helistada või ükskõik mis kell ta kabinetti sisse marssida. Nüüd on õhtused helistamised lõppenud, minusse suhtutakse kui teistessegi alevivalitsuse töötajatesse. Kasuks tuleb see aga kindlasti, sest ma tunnen enamikku alevi elanikke ning tean mõndagi ka nende muredest ja probleemidest. Kas inimesed on hakanud paremini toime tulema kui teie töö algul? Kahjuks ei ole. Vaesus süveneb. Alevis on rohkem kui tuhat ükssada leibkonda. Kui 1996. aastal tööle asusin, oli majanduslikult mittetoimetulevaid peresid 11, tänavu aga 61. Need on ainult need pered, kes saavad toimetulekutoetust, sest iga pereliikme jaoks jääb kuus alla 500 krooni. Tegelikult on pere majandamisega mittetoimetulijaid hoopis rohkem. Kuidas elavad alevi eakad? Pensionäridel on toimetulekuoskus hästi arenenud. Meil on neli sotsiaalhooldajat. Püüame abi vajavaid eakaid inimesi ikka võimalikult kaua lasta oma kodus vanaduspäevi veeta. Sotsiaalhooldajad käivad abistamas, viivad neile toitu ja ravimeid, aitavad pesu pesta ja tube koristada, aitavad kütmisel ja muudes vajalikes töödes. Meie alevil oma hooldekodu ei ole. Kasutame Vigala või Märjamaa valla Kuuda hooldekodu teenuseid. Hooldekodus on praegu ainult kaks eakat inimest. Pensionärid on aktiivsed isetegevuslased. Helju Unga eestvedamisel tegutseb pensionäride klubi. Luule Orgma juhendusel tegutsevas lauluklubis on enamik pensionärid. Neil on jõulude eel korraldada lauluklubide vabariiklik kokkutulek. Rahvamaja juures tegutsevad nais- ja meeskvartett Helve Kase juhendamisel, naistantsurühm ja segatantsurühm Laaberjalg, mõlemaid juhendab Lilli Teesalu. Ka teistest rahvamaja ringidest võtavad eakad alevikodanikud osa. Pastoraadimajas tegutseb Küllike Alesmaa juhendamisel naiste käsitööring ja igal nädalal on piiblitund, kus õpetajaks on pastor Illimar Toomet. Ringijuhid saavad tasu alevi eelarvest. Rahvamaja ruumide eest üüri ei küsita. Töötute arv? See on kasvanud. Eriti suurenes see majanduskriisi aastail 1998—1999, kui paljud firmad pankrotistusid. Kui 1996. a. oli alevis 20 töötut, siis praegu on töötuid 139 ja vähenemist pole märgata. Miks lõppesid töötute aktiviseerimise kursused? Lihtsalt sellepärast, et valitsus enam seda projekti ei rahastanud. Aktiviseerimiskursused käivitusid väga hästi ja need olid vajalikud neile, kes pikalt töötud olnud. Meil läksid hästi tööotsija, psühholoogilise nõustamise, tööle harjutamise kursused, raviteenuste organiseerimine ja muudki tegevused. Ju siis valitsus pidas niisuguseid ettevõtmisi mittevajalikeks. Mis on praegu alevi sotsiaalelus suurim probleem? Suuremad probleemid on seotud laste kasvatamisega. Lapsed puuduvad koolist põhjuseta, käituvad koolis halvasti, suitsetavad, tarvitavad alkoholi, vägivallatsevad. Narkootikumide tarbimist pole õnneks täheldatud. Nende käitumishäirete taga on enamasti perekonnad, kus isa-ema joovad, peksavad lapsi, ei hooli neist. Tänavalapsi Tallinna mõistes meil pole. Kuid on hulkuvaid lapsi. Algul hulguvad alevis, siis maakonna piires ja lõpuks vabariigi ulatuses. Nad leiavad omasuguseid alaealisi või ka täiskasvanuid. Kas tasuta koolilõuna saajaid on? Enamiku avaldustest rahuldasime. Tasuta koolilõunat saab 58 last ja 9 lapsele tasume poole lõuna hinnast. Tasuta lõuna saamise otsustab alevivalitsus lapsevanema või hooldaja avalduse põhjal. Arvestatakse ka klassijuhatajate arvamust. Oleks hea, kui kõik õpilased, vähemalt põhikooli lapsed saaksid sooja lõunat. Kas on tõsi, et osa lapsi saab sooja sööki ainult kord päevas ja seda koolilõunana? Ma ei usu, et see pidevalt nii on. Aga on kindlasti selliseid päevi. See sõltub lastetoetuste ja toimetulekutoetuste saamise päevadest — kas toetust saadi äsja või on see aeg veel kaugel. Kas murede kõrval on ka rõõme? On. Suurim rõõm on siis, kui saan abivajajat või hädasolijat aidata — kui mitte rahaliselt, siis kas või hea sõna või nõuandega. Kui inimest kohe ei saa aidata, siis ehk tuleb edaspidi selleks võimalus. Sageli see nii ongi. Kahekordne rõõm on see, kui minu poole pöördunul mingi probleem lahenes, näiteks ta sai tööd ja tuleb seda mulle rõõmuga teatama ja aitäh ütlema. Meele teeb heaks ka see, et valdade sotsiaaltöötajad ja kolleegid alevivalitsusest on mind raskustes aidanud ja toetanud. JUHAN MÄRJAMA |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||