|
||||
Nr 44 (936) Neljapäev, 3. detsember 2009 |
||||
Arhiiv |
Teleri ees
Et kallil pühapäevahommikul “Prillitoosi” alguseks — juba kella üheksaks — teleri ette jõuda, peab hirmus vara hommikutalitusi alustama. Pliidi alla tule tegemine ja pannkookide küpsetamine ju võtab oma aja, rääkimata muudest asjatoimetustest. Ühesõnaga: saateaeg on ebasobiv ja sestap jääb saate vaatajate arv kindlasti endisest väiksemaks. Aga “Prillitoosiga” seotud küsitavused muidugi sellega ei lõpe. Läinud pühapäevases saates viidi meid lahkesti Pirita kloostri varemete juurde. Lagle Pareki vahendusel saime taas teada üht-teist ülevaatlikku selle omapärase asutuse ajaloo ning tänapäeva kohta. Suviti korraldatakse kloostrivaremetes kontserte jms, korrati. Ning saime ühtlasi teada, et nunnade (neid olevat praegu kaheksa) elus pidavat palvetamine ja töö omavahel tasakaalus olema. Praegu aga olevat töö justkui ülekaalus, miska vajatavat mõnda nunna juurde, muidu käivat majapidamistööd üle jõu ning palveteks ei piisavat aega… Ja et vanavanematelgi ole- vat suviti kloostrivaremetes kena jalutada. Samas järgnes “temaatiline” üleminek Eesti rahvuskivile — paekivile. Et kloostergi ju paest ehitatud. Siissama sai pikemalt sõna paeasjatundja Rein Einasto, kes kõneles paekivi väärtusest ja kohast meie ehituskunstis jpm. Selles saatelõigus jäi kaudnegi seos “Prillitoosi” eaka vaatajaskonnaga üldse loomata — kui kloostri puhul mainiti selle sobivust vanavanemate ja lastelaste ühisjalutusteks, siis paest kõnelev saatelõik jäi selles mõttes täiesti õhku rippuma, selle teemaarenduse seost “Prillitoosi” vaatajate sihtgrupiga ei üritatudki luua. Võinuks ju mainida, et ka eakad inimesed oskavad tunda rõõmu paekiviehitistest, aga mida seegi juurde andnuks? Nüüd tulebki paraku nentida, et seesugune “Prillitoosi” saateaja täitmine eakate elust väga kaugele jäävate või üleüldse neid mitte puudutavate teemadega tekitab tõsiseid küsimusi. Sestap meenutas pühapäevane “Prillitoos” oma laialivalguvusega ja sihtgrupist mööda vaatamisega omamoodi argiõhtust “Ringvaadet”, ainult selle vahega, et pühapäeval edastati saate algul arvukalt sünni- või tähtpäevaõnnitlusi eakatele, kusjuures eetrit ei koormatud pede- või lesbiteemadega, nagu Marko Reikop oma kapist-väljas-oleku-ihaluses pahatihti on teinud. Ei tea, miks, unustati ehk. Küllap on vikerkaarelipu alla ihkajaid ka vanema rahva seas. Loodetavasti keskendub “Prillitoos” edaspidi ikka ka mitmesugustele eakate teemadele ja sotsiaalprobleemidele, mitte kõigele muule kirevale-põnevale, mis meie laias maailmas leida ja näidata oleks. Samaaegu olen omajagu imestunudki, et “Prillitoosi” tegijad pole enam leidnud ekraanile toomiseks ühtki seesugust inimest, kes vabatahtlikult soovitaks riigikassa säästmise huvides endal pensioni kärpida. Eakate probleemid aga on ju ikka seotud esmajoones sellega, kuidas napi pensioniga söönuks, ravituks ja kaetuks saada ning peavarju säilitada (küttekulud jms!), mitte murega selle üle, miks meie kallis õhuke riigike meilt ometi rohkem pensioni maha ei võta… Aga kes teab, võib-olla pole needki ajad enam kaugel… Ants Tamme |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||