|
||||
Nr 44 (936) Neljapäev, 3. detsember 2009 |
||||
Arhiiv |
Sattusin jälgima möödunud nädala infotundi Riigikogus, kus teemaks olid muuhulgas maksupoliitika ja inimkapital. Et nähtu-kuuldu tundus intrigeerivana, lugesin internetist veel infotunni kommentaare ja kommentaaride kommentaare ning Riigikogu kodulehelt infotunni stenogrammi. Näiteks väitis peaminister riigikogulaste küsimustele vastates, et kriisist väljumiseks tuleb Eestil makse alandada ja eelkõige tulevat alandada sotsiaalmaksu — oli ju Reformierakond võimule tulnud just lubadusega makse alandada. Küsimus peaministrile: “Eestis on välja kujunenud olukord, kus inimesed ei jõua toibuda eelmisest maksutõusust, kui juba tuleb uus peale. Alles suvel tõsteti kütuseaktsiisi, rääkimata käibemaksust, ja nüüd siis jälle ja jälle. Kolme aasta jooksul olete tegelnud ainult maksude tõstmisega. Juba alates 2007. aastast, kui maailm oli täiesti stabiilne. Miks te siis olete ikkagi inimesi petnud ja nendele valelubadusi andnud?” Peaminister vastas, et tulumaksu määr on siiski alanenud 26 protsendilt 21 protsendile, samas, jah, kaudseid makse on tõstetud. “Kriisist väljumiseks tuleb eelkõige alandada sotsiaalmaksu. See on Eestis praegusel ajal liiga kõrge,” ütles peaminister. Kuidas võtsid selle väite vastu internetilehekülgede lugejad-kommenteerijad? Tooksin mõned näited: “Just sotsiaalsfäär on alarahastatud (probleemid arstiabiga, väikesed pensionid), kust me siis selleks raha võtame?”; “Sotsiaalmaksu alandamisel väheneb meil veelgi meditsiiniteenuste kättesaadavus, haigekassa adminkulud suurenevad aga veelgi, samuti vähenevad pensionid ja toetused (v. a eripensionid ja vanemahüvitised). Ilmselt oleks loogilisem tõsta sotsmaksu hiidpalkadelt (üle 100 000-kroonise kuupalga pealt 75 % sotsmaksuks). Las suurepalgalised toetavad vaesemaid kaasinimesi.”; “Emapalgale kehtestada maksimum 10 000 krooni, vangidele toit 1 kord päevas või ainult vesi ja leib (nad söövad paremini kui mina, töölkäija, neil on kolmekäiguline lõuna), eripensionid — kaotada, töötavad pensionärid — ainult kas töö või pension, valitsusele teha palgakärbe 20 %. Ja hakake nüüd arvutama, kui palju see riigile reaalselt sisse hakkaks tooma.”; “Pange tähele, et tahetakse alandada tööandjate (ettevõtete) makse, tavainimeste maksud jääksid sellisel juhul ju endiseks! Nad seisavad ainult enda toetajate huvide eest!”; “Sammume aga vapralt Ladina-Ameerika majandusmudeli poole. Vähem sotsiaalseid tagatisi, rohkem kaudseid makse. Näputäis ülirikkaid, paarkümmend protsenti järjel olevaid kodanikke ning enamik vaesuse piiril või alla selle.” Riigikogu infotunni päevakorras oli ka punkt “Inimkapitalist 2010. aasta riigieelarves”. Siin näitas peaminister tõelist meistritaset. Nimelt reageeris ta väitele, et töötute arv Eestis on jõudnud üle 100 000 piiri, ja küsimusele, milliseid mõtteid selline statistika temas tekitab, ülimalt elegantselt: “Ma leian, et võrreldes eelmise majanduskriisiga on praegu töötute olukord märksa parem.” (!) Ja edasi: “Avalik arvamus ei pea töötut inimest enam läbikukkunud kaotajaks, vaid avalik arvamus aktsepteerib seda, et majandustsüklis mõnedes sektorites inimesed lihtsalt kaotavad oma töö.” (!) Kena lohutus, kas pole? Samast kõrgklassist on peaministri tõrjed väitele, et järjest suureneb meil ajude ja kätepaaride väljavool, kusjuures kõige kõrgem tipp on vanuserühmas 25–29 aastat, mis tähendab, et kaovad ära just potentsiaalsed lastevanemad ning inimesed, kes on parimas tööeas. Peaministri tõde kõlab nii: “Mina pean inimeste vaba liikumist tõeliseks väärtuseks ja ma ei leia, et meil oleks vaja kuidagi inimeste liikumisvabadust piirama hakata.” Ja veel: “Inimestel peab olema võimalus oma erialal areneda maailmas kõige hinnatumaks spetsialistiks.” Siia vahele luban paar rida midagi isiklikku — nimelt on ka minu kaks poega lahkunud välismaale, üks ehitust õppinuna kõigepealt Inglismaale, nüüd Soome, teine arhitektuuriõpingute järel Šveitsi. Muidugi on hea, et nad maailma näevad, kuid tean, et nad eelistaksid teha sama tööd Eestis, kui vaid tööd leiduks. Näeksin tõesti parema meelega, et pojad oleksid kodumaal ja nende töö juurde kuuluvad maksud laekuksid Eestisse, mitte välisriiki. Väitele, et eriarstiabi kättesaadavus on viimaste aastate jooksul halvenenud keskeltläbi kaks kuni kolm korda ja tõenäosus surra enne 60. eluaastat on Eestis kõige suurem Euroopas, reageeris peaminister taas väga optimistlikult: “Ei see meie armas inimkapital nüüd murene! Viimastel aastatel on keskmine oodatav eluiga väga kiiresti tõusnud. Mille tõttu? Eelkõige selle tõttu, et inimesed nii arutult enam ei pruugi alkohoolseid jooke ja ei istu viinauimas autorooli ehk siis liiklusõnnetused on meil mitte nii sagedased, nagu nad olid varem. Ka tulesurma surijate arv on väga oluliselt vähenenud. Seetõttu on see tendents päris hea.” Siiski näeb peamister keset valguskiiri ka üht probleemi: “Eesti probleem on selles, et noored mehed surevad ära enne veel, kui nad üleüldse hakkavad pensionikassasse midagi maksma, ja otse loomulikult ei jõua nad siis ka pensionikassast midagi tagasi saada.” Sellise mõttelennuga peaministri seekordne õpetlik info- ja tõetund lõppes. Jääme ootama järgmisi tõehetki! Peeter Maimik |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||