|
||||
Nr 43 (935) Neljapäev, 26. november 2009 |
||||
Arhiiv |
Teleri ees
Olen üks Aarne Rannamäe saadete fänne. Miks? Sellepärast, et tema saateid vaadates pole tarvis pabistada, et äkki ta kusagil komistab või hea maitse piire ületab. Aarne Rannamäe on asjalik nii välispoliitikat käsitledes kui ka mitmesugustel päevateemadel saatejuhina “Vabariigi kodanikke” näidates. Rääkimata siis “Aktuaalse kaamera” ankruna esinemisest, kus ta lisaks soliidsele etteastele oskab saatesse kutsutud külaliselt targalt teemakohast kommentaari küsida. Meeldib ka see, et Rannamäe ei püüa käsitletud teemal oma arvamust otsustavaks pidada, ta jätab vaatajale ruumi pärast saadet edasi mõtelda. Samas mõtleb ta saate külalistega kaasa, ei suru neid maha, vaid arendab ühe või teise mõtteavaldusest juttu loogiliselt edasi. Niisiis — ei mingit ettekavatsetud tulemust, saate iva areneb stuudios istuvate inimeste vaimuväest. Et taktikepi hoidja sealjuures ennast esile ei tõsta, teistest tähtsamaks ei pea — sellest tunned ära tõelise ajakirjaniku. Nii oli see ka möödunud nädalal (kordusena pühapäeval) eetris olnud töötuseteemalise “Vabariigi kodanike” puhul. Ega ju saatega midagi ära ei lahendatud, kuid kõigi külaliste, nii töötu, psühholoogi, Töötukassa ametniku kui ka endise poliitiku jutt oli vastavalt nende olemusele (ja eriti rollile ühiskonnas) aus ja ehtne. Töötu ei mõjunud veel heitununa, kuigi tema mure oli suur, psühholoog töötute võlurist abistajana, ametnik eriliselt särava ja innukana, endine poliitik poliitikavabana. Muidugi, ega tegu olnud näitemänguga, et inimesed pidanuksid täpselt rolle järgima. Tegu on eluga, kus ühtede meelest, kes töötust pole ise kogenud, peab inimene töö eelkõige ise endale leidma, hoolimata sellest, kas saadav töö talle meeldib või ei, teiste meelest peitub ajutises töötuses uusi võimalusi, mis tuleb üles leida, kolmanda arvates peaks riik töötuid rohkem aitama jne. Pärast sellist saadet arutlebki vaataja kas omaette või koos perega edasi. Kui sul pole tööd, kuid on pere, lapsed, keda tuleb toita, riidesse panna ja kooli saata, maksta eluasemekulud, väga paljudel ka pangalaen — tõepoolest, kas riik ei peaks meid siis rohkem toetama? Selle asemel tahetakse näiteks laenuintressidelt kaotada tulumaksuvabastuse, lastelt on võe- tud sügisene ranitsatoetus, maamaks tuleb tasuda ühekorraga, mitte enam osade kaupa, ees on elektri hinna tõus... Kas tõesti tahetakse veelgi süvendada vaese vaesust? Mõtlemisainet on palju, seda ka riigimeestel. Aitäh Aarne Rannamäele elulise saate eest! Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||