|
||||
Nr 43 (935) Neljapäev, 26. november 2009 |
||||
Arhiiv |
Paljudes valdades on saanud pensionäridele vaba aja veetmise ja kokkusaamiskohaks raamatukogud. Lisaks raamatute laenutamisele korraldatakse siin mitmesuguseid üritusi, nagu kohtumised huvitavate inimestega, vestlusringid, viktoriinid, teeõhtud, mälumängud, kogutakse mälestusi, tehakse kodulooalast uurimistööd jms. Kui ilmub mõni rohkem tähelepanu äratanud raamat, kutsutakse kirjanik külla jutustama selle saamisloost, vaetakse üheskoos probleemistikku. Halinga valla Vahenurme raamatukogu lugejate hulgas on paarkümmend pensionäri. Raamatukogu energiline juhataja Ludmilla Kodasma, Halinga vallavolikogu liige Taimi Markson, pensionär Asta Tõnisson jt korraldavad mitmesuguseid üritusi. Toeks on alati olnud Vahenurme selts Vaheka. On toimunud pensionäride kohtumisi sotsiaaltöötajate, kirikutegelaste, tohtrite, rohuteadlaste, juristide ja mitmete teiste elualade esindajatega. Kohtutud on mitme keerulise elusaatusega inimesega, näiteks filmirežissöör Harri Rehega, kelle juured on mõneteistküm- ne kilomeetri kaugusel Ares. Hiljuti käis Vahenurme pensionäridel külas Vambola Lillemäe, kes on olnud Vändra rajoonilehe toimetaja, seejärel ajakirja Küsimused ja Vastused ning siis ajakirja Aja Pulss peatoimetaja. Vähem kui aasta tagasi valmis tal mälestusteraamat “Adraseadjana kolmel ajakirjanduspõllul”. Üldse on see kolmas tema sulest ilmunud raamat. Praegu elab Vambola Lillemäe sünnikodus Kuusiku talus Pööravere külas. Juttu jätkus rohkem kui paariks tunniks. Vambola Lillemäe rääkis kõigepealt sellest, mis ajendas teda ajakirjanikuks saama — see oli suur lugemishuvi ja uudishimu kõike teada. Esimesed kirjanduslikud katsetused tegi ta Enge kuueklassilises koolis ja Pärnu-Jaagupi seitsmeklassilises koolis õppides. Esimesed trükiproovid ilmusid ajalehtedes siis, kui ta Pärnus keskkoolis käis. Nagu nelikümmend aastat ajakirjaniku leiba söönud autor märkis, kirjutas ta viimase raamatu missioonitundest. Tegemist on ju suhteliselt pika ajavahemikuga Eesti ajakirjanduse ajaloos. Pealegi pole nõukaaegsest ajakirjandusest viimasel ajal trükisõnas peaaegu üldse juttu tehtud. Seepärast, nagu teadis Vambola Lillemäe, kasutavad ajakirjandust tudeerivad üliõpilased raamatut ka õppetöös. Tema kui autori poole on pöördunud üliõpilasi küsimustega täiendava teabe saamiseks ja raamatu hankimise võimaluste kohta. Sel ajal, kui Vambola Lillemäe peatoimetajana töötas, tõusis Küsimuste ja Vastuste trükiarv 5000-lt 60 000-ni ja Aja Pulsi tiraaž 30 000-lt 118 000-ni. Need ajakirjad kergitasid selliseid ühiskond- likke probleeme, mida teised välja- anded ei söandanud puudutada. Näiteks esimesena Eesti ajakirjanduses käsitleti Aja Pulsi veergudel küüditamise teemat, räägiti Molotovi–Ribbentropi paktist, EK(b)P VIII pleenumist ja teistest siis veel valgetest laikudest Eesti lähiajaloos. Eriti suur vastutus oli Aja Pulsil laulva revolutsiooni aegu. Kohtumisel osalenud pensionärid Jaak Vasar, Riina Raidvere ja Asta Tõnisson esitasid mitmeid küsimusi tänapäeva Eesti ajakirjanduse sisu, rolli ja suuna kohta. Nagu Vambola Lillemäe korduvalt rõhutas, peab ajakirjanik olema aus. Kahjuks kirjutatakse tänapäeval palju lugusid sensatsiooni ja (suure) raha pärast. Esineb lihtsustamist, mustaks ja valgeks lahterdamist, inimeste armutut materdamist. Ikka vähem kirjutatakse lihtinimesest, tema igapäevasest tööst, probleemidest, rõõmudest ja muredest. V. Lillemäe ütles, et on ajalehe Videvik korrespondent Halinga vallas. Lillemäe on kirglik kala- ja jahimees, ta on oma talus loonud jahimuuseumi, kuhu on kogunenud sadu trofeesid. Ta on kujundanud dendropargi ligi 240 puu- ja põõsaliigiga. Samas on suur tiik. Eakas mees kasvatab enda tarbeks kalu ning peab mesilasi. “Kui kõigest väest tahad ja järjekindel oled, võib ka pensionipõlves elu huvitavaks teha,” lõpetas Vambola Lillemäe kohtumise Vahenurmes. Kristjan Kuusik |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||