|
||||
Nr 42 (934) Neljapäev, 19. november 2009 |
||||
Arhiiv |
Kui pühapäeva lõuna paiku äkki päike aknast tuppa paistma hakkas, mõjus see nagu vitamiinipomm. Päevadepikkune hall taevas oli mõtted-meeled päris töntsiks vajutanud, ei aidanud erksamaks ei kogu elamise koristamine ega ka headele sõpradele helistamine. Et nädala lõpuks olid ka igati headeks toonusehoidjateks ja loodusravimiteks kiidetud küüslaugud koduligidasest poest otsa saanud ja neid kaugemale otsima minna polnud tuju, siis innustas just sinitaevas ja päike toas istuja otsust õue tervist koguma minna. Sinine taevas ja karge päikeseline õhk mõjusid tõepoolest hästi ja mõnetunnisest jalutuskäigust tagasi tulnule maitses suurepäraselt ka söök ja jook. Muud ergutit ei olnudki vaja. Pealegi sai koju toodud ka küüslauku, mida, nagu selgus, teistes kauplustes veel rahulikult jätkus. Nii et leevendus ka mure, kas (sea)gripp on meid tõepoolest juba nii hirmutanud, et inimesed ostavad lausa paaniliselt kokku kõike, mis nende arvates viirust hävitama peaks. Maailm on täis nii keerulisi ja vastuolulisi asju, et nende teraseks jälgimiseks ja iseendale selgeks tegemiseks puuduvad aeg, teadmised ja oskused. Aga sa elad paratamatult ju nende keskel ning kuni on kõrvakuulmist ja silmanägemist, riivab see kõik ka sind. Mäletan, et koolipõlves vaevasin vendi, paludes neil mulle selgeks teha, mis on elekter, mismoodi see mööda traate jookseb. Kuigi olin kuulnud füüsikaõpetaja juttu küll elektronidest, küll prootonitest ja millest kõigest veel, ning füüsika hinne oli mul ka hea. Ega ma enne jäänudki rahule, kui üks vendadest teatas tüdinult, et jätku ma see urgitsemine järele, elekter lihtsalt on olemas ja kõik. Kummaline küll, kuid elus ongi järjest tulnud ette lihtsalt tunnistada paljude asjade olemasolu, ilma nendest päriselt aru saamata. Nõnda ka nüüd. Toimikutekapid, alles äsja avalikkuse silmis lugupeetud ja mõjukad mehed vastamisi kohtunikega, lipukirjaks: pole tõestatud! Gaasijuhe, mille merre ehitamine rüvetaks ja ohustaks keskkonda, kuid tooks tulu! Sada tuhat töötut, laenuintressilt tulumaksuvabastuse kaotamine, hirm eluaseme sundvõõrandamise ees! Vabariigi peaministri ja pealinna linnapea vastandlike seisukohtadega etteasted: miks nad end sealjuures küll veel ka teineteise süüdistamisega vaevavad! Stopp. Seda loetelu võiks pikalt jätkata, kuid kas selles on mingit iva? Muidugi mõtleb inimene kui ühiskondlik olend ühiskonnaelus toimuvale kaasa ja olenevalt tema sallivuse astmest võib päris kirglikult ühele või teisele poole kaitsele (või lammutamisele) asuda, ilma et tal oleks toimuvast küllaldast ülevaadet. Nii võibki internetist ühe või teise sündmuse või arvamuse kohta lugeda sageli mõttetuid, kuid enesekindlalt ründavaid isikutevastaseid kommentaare, mille taha algne sündmus või arvamus ära kaob. Räägitakse, et keegi saanud kohalikel valimistel võidu vaid sisseostetud järeleproovitult toimiva metoodikaga reklaami abil. Kes teab, võib-olla oli see tõesti nii, sest spetsialistide teadmistel-oskustel pole piire, meie omadel küll. Tundub, et ainult talupojatarkus on see, millele toetumine võib lihtsurelikku aidata. Näiteks kui miski on ikka nii mäda, et see juba silmaga kätte paistab, siis nii see ka on. Kui keegi näitab mustale värvile ja ütleb, et see on valge, siis nii see ei ole. Kui lapsi kasvatavad emad kaotavad tulevikus pensionis, sest nad on paratamatult teatava aja lastega töölt ära kodus, siis tuleb see neile senisest rohkem korvata. Kui mitme lapsega pered elavad vaesuses, siis tuleb neid aidata. Kui hooldekodu vajaval vanainimesel, kelle pensionist ei jagu hooldekodu eest maksmiseks ja seda raha ei jätku ka tema lastel (kui tal neid on) ega praeguseks varasemast vaesemaks jäänud omavalitsusel, siis kelle asi on puudujääv raha maksta? Talupojatarkusega mõeldes ei saa aru ka sellest, miks peab elu hooldekodus nii kallis olema, kas seal ei saaks kokkuhoidlikumalt majandada. Või võiks üheks vanainimese hooldamise kindlustamise vahendiks olla tema kinnisvara kasutamine just selleks eesmärgiks. Sellest on viimasel ajal juttu olnud ja mitte ilma põhjuseta. Mis siis omanikule kulutatust üle jääb, selle võiksid saada pärijad. Millal tuleb taas selge taevaga rõõmus päikesepaisteline päev? Võtame appi järgmisel kolmapäeval tähistatava kadripäeva ennustamisvõimalused. Kadripäeval läheb sügis üle talveks. Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks toob ilusa ilma. Aina pimedamaks muutumise aega on veel nii umbes kuu jagu, siis hakkab päev taas pikenema. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||