|
||||
Nr 35 (927) Neljapäev, 1. oktoober 2009 |
||||
|
Arhiiv |
Masu tõttu sotsiaalmaksu kokkukuivamise tagajärjel on märgatavalt vähenenud Haigekassa kasutada olevad summad. Mõni nädal tagasi langetati Haigekassa nõukogus otsus, et raviteenust tellitakse-ostetakse lähitulevikus arstidelt-haiglatelt peaaegu endises mahus ja selleks kasutatakse ka Haigekassa reservi kogunenud summasid. Samaaegu on pikenemas järjekorrad eriarstide vastuvõtule ning plaanilistele operatsioonidele pääsemiseks. Ligi kümne tuhande elanikuga Keila linnas (siin võib või tuleb juurde arvata teist sama palju Keila ümbruse elanikke) on lõpetatud eriarstide vastuvõtt üldse — nüüdsest tuleb Keila elanikel (kellest suur osa on pensionäridest abivajajad) sõita eriarsti juurde Mustamäele või mujale. Aga vaevalt mujalgi on arstiabi kättesaadavus paranenud… Sestap on esmatähtis, et needki järjest vähenevad miljonid kroonid, mida Haigekassal on veel meie meditsiinisüsteemi toimimiseks eraldada, saaksid kasutatud sihipäraselt, otstarbekalt. Aga ravirahade kasutamise (kulutamise) võimalusi on erinevaid ja erinevalt hinnatavaid, vähemasti perearstidel. Kümmekond päeva tagasi pakkus kogu meie väikesele ühiskonnale parasjagu vaidlust põhjustavat kõneainet uudis (või teave) sellest, et Tallinna Magdaleena perearstikeskuses läks nelja osaniku vahel jagamisele kogu 2008. aasta lõpuks kogunenud kasum — 1,38 miljonit krooni. Perearstidele laekuva pearaha suurus on väiksema kui kaheaastase lapse kohta 107 krooni kuus, 2–70-aastaste patsientide puhul on see summa 44 krooni ja 40 senti ning üle 70 aasta vanade hoolealuste puhul 53 krooni ja 80 senti kuus. Keskmiselt on perearstil 1600 patsienti. Perearstidele makstakse pearaha arvelt kinni vere- ja uriinianalüüsi tegemine ning piiratud loetelu muid lihtsamaid uuringuid. Ülejäänud uuringute eest saab perearst raha üksnes sel juhul, kui konkreetne uuring on tehtud ja arve Haigekassale esitatud. Uuringuteks ning analüüsideks on ette nähtud kuni 32 % pearahast. Perearstide kasumi jaotamise tõi avalikkuse ette tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna, kes nimetas perearstide seesugust talitusviisi kummaliseks. Ta möönab, et ehkki raviraha nappus on aastast aastasse järjest teravnev teema, on küsimus üksnes eetikas, sest ühtki seadust perearstid ravimisest kokku hoitud raha dividendidena välja võttes sisuliselt ei rikkunud. P. Mardnat ajendasid seda probleemi vaagima endale dividende maksnud Tallinna perearstid. Kui keskmise suurusega nimistute puhul oleks nende arstide tulu pearahast kokku ligi 3,9 miljonit krooni, siis peab küsima, palju nendel raha patsientide ravimiseks üldse üle jäi. Kõnealused arstid aga tõttasid enesekaitseks vastu väitma: nemad polevat mitte kedagi ravimata jätnud! Kogenud arsti Peeter Mardna hinnangul on seesuguse luksusliku enesepremeerimise peapõhjus rohkem kui kümme aastat tagasi rakendatud süsteem, mis muutis perearstid sisuliselt ettevõtjateks. Tema arvates oleks kummalisest olukorrast väljapääsemiseks mõttekas muuta perearstikeskused munitsipaalasutusteks. Nõnda on asjad korraldatud näiteks Soomes, kus meditsiinisüsteem on juba ammugi “paika loksunud” ja arsti esmaülesandeks peetakse inimeste ravimist, mitte (hõlp)kasumi saamist. Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov on arvamusel, et süsteem, mille puhul maksumaksjate raha eest toimiva ettevõtte omanikud võivad kasumi selle investeerimise asemel välja võtta, pole õiglane. Ta näeb ühe mõeldava lahendusena seaduste muutmist, mis keelaksid seesugustel äriühingutel kasumi jaotamise dividendidena. Ka oleks mõeldav muuta perearstipraksise juriidilist staatust. Aga sotsiaalminister Hanno Pevkur nimetas (Postimehele antud intervjuus) perearste osavateks majandajateks… Meist enamikule küllap meeldiks, kui perearste võiks osavate majandajate asemel hoopis osavateks ravijateks nimetada. Ants Tamme |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||